Rahandusministeeriumi andmetel laekus tänavu kümne kuuga riigile tulusid 7,11 miljardit eurot. See on 472,8 miljonit eurot ehk 7,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta oktoobri lõpuks.
Kogu aastaks on riigieelarvega planeeritud tulusid mahuks koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot, kulude mahuks koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega on kavandatud 9,04 miljardit eurot.
Maksu- ja tolliamet kogus tänavu kümne kuuga maksudena 6,3 miljardit eurot, mis on 5,3 protsenti ehk 316,4 miljonit eurot rohkem kui mullu sama ajaga. Sotsiaalmaksu kümne kuu laekumine kasvas mullusega võrreldes 6,5 protsenti 2,12 miljardile eurole, käibemaksu laekumine kasvas 4,5 protsenti 1,63 miljardile eurole. Aktsiiside laekumine kasvas 10,6 protsenti 801,7 miljonile eurole. Kohalikele omavalitsustele, haigekassale ja teistele institutsioonidele edasiantavaid makse laekus kokku 1,06 miljardit eurot, mida on 6,7 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 829 miljonit eurot, mis on 156,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 136,3 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 117,4 miljonit eurot. Saadud toetused moodustasid 504,6 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ja muud välistoetused olid 493,9 miljonit eurot ning sisemaised toetused 10,7 miljonit eurot. Tänavu on välisvahendeid laekunud 43,1 protsenti ehk 148,4 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal. Suurima osa ehk ligi poole välistoetuste laekumisest moodustavad ELi struktuurivahendid summas 250,1 miljonit eurot. Euroopa Põllumajandusfondi laekumiste maht on 119,4 miljonit eurot ja muid põllumajandustoetusi on laekunud 83,7 miljonit eurot.
Kulusid tehti kümne kuuga kokku 6,93 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 384,2 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 3,3 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 264,3 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 2,27 miljardit eurot, millest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.
Tööjõu- ja majandamiskulusid kasutati kümne kuuga 75,6 protsenti aastaks planeeritust, mis on viimase viie aasta väikseim kasutamise osakaal. Nimetatud kulude maht moodustas 1,13 miljardit eurot, kasvades aastaga 2,9 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 5,1 protsenti, ulatudes 603,3 miljoni euroni (kindlaksmääratud vahenditest 503,2 miljonit eurot) ja majandamiskulude maht suurenes 0,6 protsenti, moodustades oktoobri lõpus 470 miljonit eurot (kindlaksmääratud vahenditest 426,1 miljonit eurot).
Investeeringuteks suunati üheksa kuuga 238,1 miljonit eurot, mis oli 29 protsenti ehk 97,5 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Riigiasutused investeerisid ise 206,7 miljonit eurot (64 protsenti eelarvest), mida on 7,3 protsenti ehk 16,4 miljonit eurot vähem kui mullu sama ajaga. Investeeringutoetusi anti 72 protsenti vähem kui aasta tagasi ehk 31,5 miljoni euro ulatuses. Investeeringute maht on viimase kuue aasta madalaimal tasemel ning see on peamiselt tingitud välisvahendite arvel tehtavatest paigutustest. Eelmisel, 2007.–2013. aasta finantsperioodil suunati välisvahendeid oluliselt suuremas mahus investeeringuteks, nagu infrastruktuuri, maanteedesse, transporti ja kinnisvarasse. Käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil suunatakse toetusi rohkem teenuste tarbeks, nagu tööturu- ja haridusmeetmed, koostöö- ja teadusprogrammid ja muud inimestele suunatud arengu- ja nõustamisprogrammid.
Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest ligi poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks kavandatud vahendid summas 141 miljonit eurot. Kümne kuuga kasutati 113 miljonit eurot ehk 80,1 protsenti. Investeeringute kasutamine on igal aastal suhteliselt sarnase trendiga, kus väljamaksed kasvavad aasta teises pooles seoses suuremahuliste investeeringute allhangetega.
Välistoetusi maksti kulude ja ettemaksetena välja 384,2 miljonit eurot, millest 243,7 miljonit moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 130,3 miljonit eurot peamiselt ettevõtluse tugevdamiseks ja transpordi arendamiseks. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 96,5 miljoni euroni, millest enamik suunati 2014.–2020. perioodi maaelu arengukava ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava tegevuste tarbeks. Perioodi ettevalmistavad tegevused on lõpusirgel ja tulemuste saavutamist on võimalik hakata seirama rakendamise pikema edenemise järel.
Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 1,34 miljardit eurot, mida oli 112,7 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti vähem kui eelmise aasta oktoobris. Likviidsusreservis oli 915,2 miljonit ning stabiliseerimisreservis 406,1 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 194 miljoni euro võrra ehk 16,9 protsenti.
Septembri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 134,8 miljonit eurot ehk 0,64 protsenti SKPst. Keskvalitsuse eelarve ülejääk ulatus 57,6 miljoni euroni ja kohalike omavalitsuste koondeelarve ülejääk 80,6 miljoni euroni. Sotsiaalkindlustusfondide eelarve seevastu oli 3,4 miljoni euroga puudujäägis.
