Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks 6,51 miljardit eurot ehk 448,1 miljonit eurot (7,4 protsenti) rohkem kui mullu septembri lõpuks. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi üheksa kuu tulud olid 6,55 miljardit eurot ehk 478,9 miljonit eurot (7,9 protsenti) suuremad kui aasta varem.
Investeeringuteks suunati 278,3 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 249,9 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 28,5 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 22,7 protsenti võrreldes eelmise aasta septembri lõpu mahuga. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 330,8 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves. Riigiasutuste investeeringute eelarvest on üheksa kuuga kasutatud 75,5 protsenti.
Kuludest vähenesid ainsana finantskulud. Antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud ning muud kulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga.
Antud toetused, mis moodustavad riigieelarve kuludest ja investeeringutest poole (50,5 protsenti), kasvasid kokku 7,5 protsenti ehk 216 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustuses suurenesid kulud vanaduspensionidele 52,9 miljonit eurot (5,2 protsenti). Samal ajal töövõimetuspensionide maht kahanes 21,9 miljonit eurot (11,3 protsenti). Sotsiaalabitoetustest kasvasid peretoetused 35,2 miljoni euro võrra (11,7 protsenti), millest paljulapselise pere toetuse kasv moodustas 16,5 miljonit eurot ning vanemahüvitise kasv 14,6 miljonit eurot. Sihtfinantseeringuid tegevuskuludeks ja investeeringuteks on antud 112,4 miljonit eurot (29,6 protsenti) rohkem kui mullu sama ajaga. Kasvust 60 protsenti moodustavad kodumaised toetused ja 40 protsenti välisvahenditest antud toetused.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht oli möödunud aasta üheksa kuu kuludest 30,1 miljoni euro võrra (3 protsenti) suurem. Septembri lõpu seisuga on tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest kasutatud 63,9 protsenti, mis on ootuspärane, kuna Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumine alates juuli algusest toob kuni aasta lõpuni kaasa kulude suurenemise – 2017. aasta eelarvesse on planeeritud 60,7 miljonit eurot eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks.
Tööjõukulud kasvasid 4 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 25,5 miljoni euro ulatuses. Lisaks suurenevad tööjõukulud seoses ELi nõukogu eesistumisega.
Majandamiskulude mahu kasv 1,8 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest kinnistutele 11,8 miljoni euro võrra (15,8 protsenti) ja sotsiaalteenustele 11,0 miljoni euro võrra (11,4 protsenti). Samuti on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga kasvanud riigiasutuste kulud nii pika- kui ka lühiajalisteks lähetusteks 6,6 miljonit eurot (20,0 protsenti) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 4,8 miljonit eurot (20,5 protsenti). Alates juulist on võrreldes mullusega tõusnud seoses ELi nõukogu eesistumisega lisaks loetletutele ka administratiivkulud ning ürituste korraldamise kulud.
Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 326,5 miljoni euro eest. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.
Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi 2 miljardi euro ulatuses vahendeid.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,29 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 876,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,6 miljonit eurot. Alates aasta algusest on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht kasvanud 97,8 miljoni euro võrra (8,2 protsenti), sealhulgas likviidsusreserv kasvas 91,2 miljoni euro (11,6 protsenti) ja stabiliseerimisreserv 6,6 miljoni euro (1,6 protsenti) võrra.
2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,9 miljardit eurot. Kaheksa kuuga on tulude aastaks kavandatud eelarvest täidetud 61 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 58 protsenti.
Möödunud aastast toodi kasutamata jäänud vahendeid 2017. aastasse üle 246,2 miljoni euro ulatuses, millest investeeringud ja investeeringutoetused moodustasid 80,5 miljonit eurot, vabariigi valitsuse reservi vahendid 38,1 miljonit eurot ning välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid 49,8 miljonit eurot.
