Rahandusministeeriumi andmetel on 2018. aasta viie esimese kuuga riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 3,93 miljardit eurot ehk 36,3 protsenti planeeritud aasta eelarvest. Sealhulgas on välistoetusi kasutatud 162,18 miljonit ehk 15,2 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid on riik esimese viie kuuga saanud 3,81 miljardit eurot ehk 37 protsenti aastaks planeeritust.
Riigieelarves on 2018. aastaks planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,83 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga on 2018. aasta planeeritud tulude maht 826,7 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti suurem ning kulude ja investeeringute maht 929 miljonit ehk 9,4 protsenti suurem.
2018. aasta riigieelarve kogukuludest moodustavad välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti, millele lisandub 84,9 miljonit eurot riigipoolset kaasrahastamist. 2018. aasta välisvahendite kogumahust moodustavad ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 1,06 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 619,8 miljonit, omandireformi reservfondis 27,9 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,6 miljonit eurot. 2017. aasta lõpu seisuga võrreldes on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 95,2 miljoni euro ehk 8,2 protsendi võrra väiksem. Sealhulgas vähenes likviidsusreserv 98,4 miljonit eurot ehk 13,7 protsenti, omandireformi reservifond suurenes 2,8 miljonit eurot ehk 11,2 protsenti ja stabiliseerimisreserv suurenes 0,4 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti. Reservide vähenemine aasta alguses on tavapärane, kuna tagastatakse üksikisiku tulumaksu. Lisaks on tehtud väljamakseid Euroopa Liidu vahenditest tehtavateks kuludeks, seejuures laekuvad Euroopa Liidu vahendid hiljem. Suurem tulude laekumine jääb igal aastal pigem aasta teise poolde.
