Rahandusministeeriumi andmetel laekus kahe kuuga riigieelarvesse tulusid 16,6 protsenti aastaks plaanitust ehk 1,33 miljardit eurot, mida on eelkõige toetuste varasema laekumise tõttu 159,7 miljonit eurot ehk 13,6 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Kulusid tehti sama ajaga 1,25 miljardit eurot ehk 15,4 protsenti kavandatust.
2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 8,02 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,2 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse veebruari lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 1,33 miljardit eurot. Maksutulusid koos edasiantavate maksudega laekus 1,06 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 269,9 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 16 protsenti ning mittemaksulised tulud 19,4 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on kahe kuuga laekunud sotsiaalmaksu 366,5 miljonit eurot ehk 16,3 protsenti planeeritust ja käibemaksu 284,3 miljonit eurot ehk 17 protsenti kavandatust. Eelmise aastaga võrreldes on maksutulud laekunud 73 miljonit eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 25,2 miljonit, füüsilise isiku tulumaksu 14,3 miljonit ja käibemaksu 12,1 miljonit eurot enam.
Kuludeks kasutati aasta esimese kahe kuuga kokku 1,25 miljardit eurot ehk 15,4 protsenti plaanitust. Eelmise aasta võrreldavate kulude maht oli 1,15 miljardit eurot. Suurimate kuludena maksti veebruari lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 508 miljonit eurot ehk 7,1 protsenti rohkem kui eelnenud aasta sama ajaga. Sotsiaaltoetuste kasvu põhjusteks on eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõus.
Investeeringuteks suunati aasta esimese kahe kuuga 53,3 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Aasta alguses on investeerimisaktiivsus traditsiooniliselt madalam, võrreldes eelmise aastaga on investeerimine vähenenud aga eelkõige välisvahendite rakendamise arvel.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati veebruari lõpuks 187,1 miljonit eurot ehk 14,3 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 104,7 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 82,4 miljonit eurot. Kaitseotstarbelise varustuse soetamise ja sotsiaalministeeriumi valitsemisalas toimunud metoodikamuudatuseta on kulud suurenenud võrreldes eelmise aastaga 4 protsenti, seda peamiselt tööjõukulude suurenemise tõttu.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti aasta esimese kahe kuuga kokku välja 14,8 protsenti plaanitust (mullu 12,2 protsenti) ehk 133,2 miljonit eurot (mullu 115,8 miljonit eurot). Suuremad väljamaksed tulenevad eelkõige maaelu ja kalandusteotuste hoogustunud kasutamisest. Samas maksti ka struktuuritoetuste arvelt veebruari lõpuks välja 4,4 miljonit eurot rohkem kui 2013. aastal esimese kahe kuuga. Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,37 miljardit eurot ehk 80,2 protsenti kogumahust.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2014. aasta veebruari lõpus 1,51 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2013. aasta lõpuga on reservid 96 miljoni euro ehk 6,8 protsenti suuremad. Kasvu taga on eelkõige toetuste suurem laekumine veebruaris.
