Statoili kaubamärgi all kütustemüüja Circle K Eesti hinnangul tuleks peatada diislikütuse aktsiisitõusud, kuna vastasel korral hakkavad transpordiettevõtted seda järjest rohkem Lätist ja Leedust ostma.
Aktsiisimakse laekub kütustelt rohkem kui prognoositud, mis on Circle K Eesti peadirektori Kai Realo hinnangul põhjustatud varude realiseerimisest ning madalatest maailmaturuhindadest, mis on kasvatanud müügimahte. Samas on tema sõnul diislikütuse müügiga keerulised ajad, kuna transpordiettevõtted on alustanud tankimist Eesti asemel Lätis ja Leedus, kus kütuseliiter on 8-10 senti soodsam.
"Via Baltika trassil olevates Statoili jaamades on diislikütuste müügimahud langenud kuni 40 protsenti, samal ajal on Statoili Salacgriva jaama, mis on Ikla piiripunktile lähim Läti teenindusjaam, müügimahud kasvanud kuni neli korda. Ja teema alles kerib tuure, sest teadupärast pole eestlane just kiire otsustaja ning seetõttu on oodata Lätti tankima siirdumise trendis jätkuvat tõusu," märkis Realo pressiteates.
"Transpordiettevõtetest tuleb samas aru saada. Avatud Euroopas kandideerivad Eesti veofirmad kõigi teiste riikide vedajatega ning on selge, et kõrge kütusehind mõjutab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Kuna diislikütuse hinna mõju on olemas pea igas tootes, mida tarbime, siis on täiesti paratamatu, et meid ootab lähiajal ees korralik transporditeenuste hinnatõus ja seeläbi ka kaupade kallinemine," sõnas Realo.
"Kui alkoholi võib jätta joomata ning bensiinimootoriga auto asemel võib pere soetada elektriauto, siis raskevedude jaoks pole veel pikki aastaid diislikütusele näha mingit muud alternatiivi. Just see argument on toonud kaasa pea kõigis Euroopa riikides ettevaatliku suhtumise diislikütuse maksustamisesse – maksude tõus on ju üheks kahjulike toodete tarbimise vähendamise meetmeks, kuid kui diislikütusele puudub alternatiiv, siis tundub ülikõrge maksustamine põhjendamatu ja ülekohtusena," leidis Realo.
"Tegelikult on vähem kahjulik alternatiiv muidugi olemas 100-protsendilise biodiisli näol, mis kõigis teistes Euroopa riikides on juba aastaid kasutusel ning mis tuleb järgmisel aastal müügile ka Eestis, et aidata Eestil täita Euroopa Liidu liikmesriikidele seatud taastuvenergia kasutamise norme. Kurb lugu on see, et kuna Eestis puudub biokomponentidele maksuvabastus, siis saavad biokütused olema veel kallimad kui senised fossiilsed kütused. Seega seisab meil järgmisel aastal ka ilma aktsiisimaksude tõusuta ees mõningane kütuste hinnatõus just biokütustele ülemineku tõttu," lisas Statoili peadirektor.
Peaminister Taavi Rõivas ütles esmaspäeval riigikogus keskerakondlaste arupärimisele vastates, et vaatamata aktsiisitõusule pole kütuse tarbimine Eestis vähenenud, vaid on kasvanud. Rõivase sõnul on tegelikult deklareeritud kütusekogused olnud oodatust märksa paremad.
Arupärijad viitasid asjaolule, et Statoili andmetel on pärast kütuseaktsiisi tõusu tangitud Eestis sadu tuhandeid liitreid vähem diislikütust ning selle põhjal on reaalne, et transpordiettevõtete kütuse tarbimine väheneb Eestis kuni 40 protsenti.
Rõivase sõnul on valitsusele teada ka fakt, et palju Eestis resideeruvaid rahvusvahelisi vedusid tegevaid ettevõtteid tankis enne aktsiisitõusu näiteks Venemaal, Lätis, Leedus ja Poolas, kus diiselkütuse hind on juba aastaid olnud mõnevõrra odavam. "Aga me peame arvestama sellega, et need, kes veavad eri riikidesse kaupa, on teinud seda enne ja teevad ka tulevikus seda, et nad ostavad oma kütuse suure tõenäosusega sellest riigist, mis on selle marsruudi peal kõige soodsam," märkis peaminister.
