Selle aasta sisserände piirarv on sisuliselt täitunud, kuna kolmandate riikide kodanikele välja antud elamislubade ning menetluses olevate taotluste koguhulk ületab juba 2018. aastaks kehtestatud limiiti.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuste büroo peaeksperdi Liis Valgu sõnul on juba praegu politseile edastatud elamisloa taotlusi rohkem kui piirarv ette näeb, edastas PPA pressiesindaja. "Paraku peame osadele elamisloa taotlejatele vastama eitavalt seoses sisserände piirarvu täitumisega ning saame soovitada lahendusena lühiajalise töötamise registreerimist. See annab inimesele võimaluse Eestis üheksa kuud töötada. Lisaks kehtib lühiajalisele töötamisele Eesti keskmise palga maksmise nõue," selgitas Valk pressiteate vahendusel.
Aprillikuu seisuga on välja antud 734 elamisluba kolmandate riikide kodanikele. Menetluses on 678 taotlust, mis lähevad piirarvu alla, teatas PPA. 2018. aasta sisserände piirarv on 1315 inimest.
Eelmisel aastal täitus sisserände piirarv juulis, 2016. aastal täitus kvoot detsembris. "Viimased kaks aastat on sisserände piirarv täitunud, kuna Eestis töötamiseks elamisloa taotlejate hulk on kasvanud. Järgmise aasta sisserände piirarvu alla kuuluvaid elamisloa taotlusi on mõistlik esitada uuesti alates detsembrist, kui on teada 2019. aasta piirarv," lisas Valk.
Sisserände piirarvu täitumine ei mõjuta õppimiseks elamisloa taotlejaid, Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikke. Lisaks ei kuulu piirarvu alla inimesed, kes tulevad Eestisse tööle teadlaseks, õppejõuks või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialale või asuvad tööle iduettevõttesse, planeerivad iduettevõtlusega Eestis tegelema hakata või tegutsevad suurinvestorina. Samuti ei piira kvoodi täitumine pereliikme juurde Eestisse tulijate elamisloa taotlemist.