Ettevõtetesektori enamus majandusnäitajaid selle aasta esimeses kvartalis halvenesid. Kui aga vaadata numbritesse sisse, siis on näha, et mitmete näitajate probleemid peituvad vaid üksikutes tegevusalades või põhjustes ning ei iseloomusta ettevõtetesektorit tervikuna.
Ettevõtete sektori käive vähenes küll 2%, kuid valdav osa sellest tuli vaid ühest tegevusalast, hulgikaubandusest. Selle tegevusala käibe langust mõjutas omakorda vaid kahe ettevõtte (mootorikütuse ja metallide hulgimüük) käibe tugev vähenemine ning samuti ka ühe suurema käibega ettevõtte valimist väljajäämine. Kuigi antud juhul oli tegemist vaid üksikute põhjustega, on hulgikaubanduse käive langenud juba pikemat aega, kuna jaekaubandus on üha rohkem kaupu ise otse tootjalt sisseostnud. Samas on hulgikaubanduse kasum ja kasumlikkus viimasel paaril kvartalil korralikult kasvanud.
Ettevõtetesektori kogukasum vähenes 9% ning esialgsete andmete järgi olid põllumajandus- ja ehitussektor, majutus ja toitlustamine isegi kahjumis. Kasumid vähenesid enamikes tegevusalades. Samuti on vähenenud ka ettevõtete kasumlikkus ehk kasumi osatähtsus käibes. Vaatamata nominaalpalgakasvu aeglustumisele möödunud aasta teisest kvartalist on tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes kasvanud ning koos sellega on vähenenud ka kasumlikkus. Eriti järsk oli tööjõukulude osakaalu kasv käibes käesoleva aasta esimeses kvartalis, jõudes ligikaudu samale tasemele nagu 2008-2009. aastate majanduskriisi ajal. Sarnaselt sellele perioodile on ka praegu põhjuseks palgakulude suurem inertsus võrreldes ettevõtete käibega ehk ettevõtetesektori käive on liikunud allapoole kiiremini kui palgakasv. Palgakasvu muutus on paraku jäigem ning eriti ja üha enam survestab seda nüüd kvalifitseeritud tööjõu nappus.
Esimeses kvartalis vähenes ka ettevõtete tootlikkus (tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel), kusjuures vähenemine oli suhteliselt laiapõhjaline. Juba pikemat aega kiire palga- ja tööjõukulude kasv vastu aeglustunud või vähenevat tootlikkust ohustab ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet, eriti madalama hinnatasemega turgudel.
Ettevõtetesektori investeeringud langesid tugeva 8% võrra, kuid see langus ei olnud laiapõhjaline ja tuli peamiselt kahest tegevusalast: põllumajandusest ja energeetikast. Põllumajanduse investeeringud on EL rahastamise lõppemisega languses juba 2013. aasta keskpaigast ja viimasel paaril kvartalil on siia juurde lisandunud veel ka Venemaa turu ärakadumine. Energeetikas on praeguseks suuremaid investeeringuid vajanud projektid lõppenud. Vaatamata investeeringute langusele on energeetika- ja põllumajandussektor jätkuvalt ühed suurimad investeerijad.
Ettevõtete kvartalistatistikat tuleks käsitleda esialgsena, kuna see on kokkupandud vaid 8% ettevõtete andmete pealt. Sinna hulka kuuluvad küll enamik suuremaid, kuid võib vaatamata sellele olla mõne näitaja puhul ebatäpne.
