Statistikaamet avaldas hiljuti revideeritud tööturu andmed. Kui varem olid tööhõive näitajad arvutatud rändeta, siis nüüd rändega rahvaarvu järgi. Lisaks on aluseks võetud ka muudel metoodilistel põhjustel korrigeeritud rahvaarv (mis on varemavaldatuga võrreldes oluliselt suurem).
Töötuse määr langes möödud aastal 8,6%-ni, nagu me ka prognoosisime. Aasta viimasel kvartalil töötuse määr suurenes küll 8,7%-ni (kolmandal kvartalil oli 7,8%), kuid tegemist oli hooajalistest põhjustest tingitud muutusega. Möödunud aastal otsis tööd keskmiselt 59 000 inimest, mis on ligikaudu 10 000 inimest vähem kui 2012. aastal. Ühest küljest on positiivne, et viimastel aastatel on kiiresti vähenenud pikaajaliste töötute hulk, kuid üheks põhjuseks on siin nende tööotsimisest loobumine. Lisaks tuleb arvestada, et pikaajaliste töötute hulgas on veel neid, kes on tegelikult lühemat aega ja tõenäoliselt mitteametlikult töötanud. Pikaajaliselt töölt eemalolemisega kaotavad inimesed oma kvalifikatsiooni ning nende koolitamine ja ülalpidamine on ka oluline kulu riigile. Kuigi töötute arv kokku vähenes, on suurenenud lühiajaliselt (alla 6 kuu) tööd otsinud inimeste arv. Möödunud aastal aeglustunud majanduskasv ning osade ettevõtete kitsamad võimalused töötajate hoidmiseks selgitab rohkem uute tööotsijate tekkimist.
Eesti rahvaarv väheneb ning koos sellega jõuab tööturule üha vähem inimesi. Meie rahvaarvu vähendavad nii negatiivne loomulik iive kui ka väljaränne. Möödunud aastal aeglustus tööhõive kasv 1%-ni (2012.aastal kasvas tööhõive 2%). See kasv võib olla isegi veidi ülehinnatud möödunud aasta teise kvartali tõenäoliselt ebatäpse valimi tõttu, mis tõstis tööhõive kasvu liialt suureks. Võrreldes varem avaldatud andmetega on rändega korrigeeritud tööhõive ligikaudu 13 000 inimese võrra väiksem. Kui 2012. aastal lahkus Eestist ligikaudu 3700 inimest rohkem, kui siia elama asus, siis möödunud aastal oli see vahe esialgsetel andmetel ligikaudu 6700 inimest, mis on aga ilmselt ülehinnatud. Lisaks sellele käis eelmisel aastal ametlikel andmetel välismaal tööl 23 000 Eesti residenti (nendest enam kui kaks kolmandikku Soomes), kuid tegelik arv võib olla mõnevõrra suurem. Välismaal tööl käivate inimeste arv vähenes möödunud aastal ligikaudu 2000 inimese võrra. Meie hinnangul sellel aasta välismaal töötavate Eesti residentide arv oluliselt ei muutu, kuid koos peamiste sihtriikide majanduste tugevnemisega, võib see järgmisel aastal taas mõnevõrra suurenema hakata.
Üha langev demograafiline tööturusurveindeks näitab, et eesolevatel aastatel siseneb tööturule vähem inimesi, kui vanaduse tõttu välja langeb. Meie prognoosi järgi jätkub sellel aastal tööhõive kasvu tugev aeglustumine ning järgmisel aastal võib tööhõive ka langeda. Töötuse määr jätkab sellel ja järgmisel aastal langust. Samas on tööpuudus Eestis langenud juba alla sellist taset, mis tekitab ülemäärase palgakasvu survet (möödunud aastal kiirenes palgakasv ligikaudu 8%-ni). Peamiselt kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu on tööandjad sunnitud palkasid.
