LHV panga majandusanalüütik Heido Vitsur märkis, et Eesti tööstustoodangu aastane 1,9-protsendine vähenemine ei anna tööstuse üldise olukorra kohta terviklikki pilti, sest toodangumahu langus erinevates sektorites oli erinev; samal ajal on tööstustoodangu väljavaated tema sõnul paranenud.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aastal püsivhindades 1,9 protsenti vähem toodangut kui aasta varem, kusjuures toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist kahes, mäetööstuses 7,3 protsenti ja energeetikas 5,4 protsenti, kuid kahanes töötlevas tööstuses, kokku 2,7 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti detsembris võrreldes novembriga tööstuses 2,1 protsenti ja töötlevas tööstuses 3 protsenti rohkem toodangut. Detsembris langes tööstustoodangu maht 2021. aasta sama kuuga võrreldes 11,6 protsenti ning töötlevas tööstuses 11,5 protsenti võrra.
“Paraku on olukord tööstuses olnud siiski mõnevõrra raskem kui sellest numbrist välja paistab, sest tööstuse olukorda kajastab praegusel momendil kõige enam töötleva tööstuse ja mitte suhteliselt soodsasse tingimustesse sattunud mäetööstuse ja energeetika olukord,” märkis Vitsur BNS-ile.
Vitsuri sõnul mõjutab Eesti tööstustoodangu näitajaid lähitulevikus suuresti eksportturgudel toimuv. “Oluline on mõista, kas tööstustoodangu kolme protsendi suurune kasv detsembris võrreldes novembriga tähendas vaatamata 11,5 protsendi suurusele aastalangusele selleks korraks languse lõppu või mitte. Arvan, et lähtuda tuleb siin sellest, et Eesti majandus on ülekaalukalt ekspordile orienteeritud ja selle käekäik sõltub suurimal määral arengutest meile kõige olulisematel turgudel,” toonitas Vitsur ja lisas, et mitmed indikaatorid lubavad prognoosida, et üldiselt on välisturud taastumas.
“Kui jätta Ida-Euroopa kõrvale, siis maailmas paistab halvim aeg möödas olevat. Aasias oodatakse selleks aastaks 5 protsenti ületavat majanduskasvu ja on ilmne, et see toob endaga kaasa nõudluse kasvu Euroopa toodetele. Firmade kindlustunde indikaatorid ja tellimuste portfellid igatahes seda räägivad. Ja kuivõrd kasvutrendile on asumas ka Põhja- ja Lõuna-Ameerika, siis on üsna tõenäoline, et ka meie majandus kevadkuudel kosuma hakkab. Tõsi, hetkel pole veel näha, kuidas meie puidu- ja metallitööstus oma toorme probleeme lahendada suudab,” tõdes analüütik.
Ta tõi välja, et lootust turgude taastumiseks annab ka Euroopa Liidu plaan rakendada meetmeid majanduse toetamiseks. “Liiatigi saame arvestada ka sellega, et Euroopa Liit ja meie partnerriigid oma konkurentsivõime tõstmiseks ja energeetikaalase sõltumatuse saavutamiseks senisest rohkem vahendeid suunama hakkavad, mis omakorda peaks hakkama meie töötleva tööstuse käekäigule positiivset mõju avaldama. Seega võib kokkuvõttes arvata, et kõige raskemast ajast on üle poole selja taha jäänud ja lähikuudel võib oodata ka töötlevas tööstuses olukorra mõningast paranemist,” võttis Vitsur kokku.
