Juunis suurenes jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu aastases võrdluses 3%. Kuigi kahel viimasel kuul on müügitulu kasv aeglustunud, on selle aasta esimese poolaasta kaubandusettevõtete müügitulu mahukasv oluliselt tugevam, kui eelmistel aastatel ning on oma ligi 5 protsendiga jõudnud taas kolme aasta taguse kasvu lähedale.
Kaubandusettevõtete müügitulu mahukasv aeglustus aastatel 2015-2018 ning möödunud aastal suurenes see vaid protsendi võrra. Aeglustumise üheks olulisemaks põhjuseks oli inflatsiooniga kohandatud palgafondi (ehk, makstud kogupalga) kasvu aeglustumine. Möödunud aasta teisel poolaastal palgafondi kasv taas kiirenes ning suurendas sellega ka tarbimist.
Vaatamata müügitulumahu kasvu aeglustumisele mitmel aastal, on jaekaubandusettevõtetel majanduskriisijärgsetel aastatel üldiselt hästi läinud – viimase üheksa aastaga on nende müügitulu suurenenud kokku 66% (sel aastal 7%) ning inflatsiooniga kohandatuna 35%.
Palgakasv jääb veel vähemalt lähiajal väga tugevaks, inflatsioon eelmise aastaga võrreldes aeglustub, intressimäärad püsivad madalad ning Eesti tarbijate kindlustunne on jätkuvalt väga tugev – need tegurid toetavad tarbimise kasvu. Lisaks sellele tööhõive kasvab, mis toob täiendavat palgamahtu tarbimisse.
Pikemas ettevaates aga Eesti rahvaarv ja tööealine elanikkond väheneb ning palgakasv aeglustub, mis hakkavad tarbimise ja kaubandusettevõtete müügitulu kasvu pidurdama. Samuti on nii tööealise elanikkonna suurenemine ja rahvastiku ostujõud piirkonniti väga erinev. Statistikaameti prognoosi järgi suureneb rahvaarv vaid Harju- ja Tartumaal, samas kui juba 10 aasta pärast on see pooltes maakondades kümnendiku või enamgi võrra väiksem. Rahvaarvu vähenemine piirab aga kohalikku majandusaktiivsust ning ka tarbimist.
