Aasta lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 438 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 1,2% aastasest oodatavast SKP-st.
Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad aasta lõpuks nii keskvalitsuses kui ka kohalikes omavalitsustes. Sotsiaalkindlustusfondid on kogu aasta jooksul olnud ülejäägis. Kõigis kolmes sektoris oli siiski parem seis kui aasta varem, mil valitsussektori eelarvepuudujääk ulatus 2,4%ni SKP-st. Parema seisu üheks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suuremad on ka mittemaksulised tulud. Samuti jäid 2022. aasta lisaeelarve kulutused oodatust väiksemateks.
Keskvalitsus (peamiselt riigieelarve) oli möödunud aasta lõpus 527 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis, mis oli aasta varasemaga võrreldes 259 miljoni võrra väiksem. Detsembris puudujääk suurenes oodatavalt nii lisaeelarve meetmete kui aasta jooksul ettevalmistatud hangete realiseerumise tõttu. Samas oli defitsiit siiski prognoositust väiksem peamiselt tänu väiksematele kuludele. Oodatust enam laekus ka füüsilise isiku tulumaksu ning mittemaksulisi tulusid (finantstulud, kaupade ja teenuste müügitulud). Eelarvepuudujäägi vähenemine eelneva aastaga võrreldes tuleneb suures osas tugevast maksulaekumisest. Jõudsalt laekub tulumaksu (nii füüsilistelt kui ka juriidilistelt isikutelt), seda vaatamata sellele, et eelmise aasta oktoobris laekus suur hulk erakorralist tulumaksu teisest pensionisambast välja võetud rahalt. Suur laekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust (sh sõjapõgenike makstud maksudest) kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust, mida sel aastal on küll väiksemas mahus. Mõlemat tõukab kaudselt kiire hinnatõus. Ka käibemaksu laekub jõudsalt, 15% enam kui aasta varem, kuid selle kasvutempo on aeglustumas. Lisaks maksudele kasvasid võrreldes aastataguse sama perioodiga jõudsalt mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük (+28%), keskkonnatasud ja muud tulud (+48%) ning finantstulud (+91%). Riigieelarve kuludest on täpsemalt kirjutatud allpool.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa (peatselt Tervisekassa) ja Eesti Töötukassa, eelarvepositsioon oli möödunud aasta lõpu seisuga tugevalt positiivne, ülejääk 184 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on 2021. aastaga võrreldes kasvanud ning jõudnud 158 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksu laekumine ning keskvalitsuse jätkuv rahaline toetus. Haigekassa kulupool on püsinud täpselt eelarve piires. Töötukassa oli aasta lõpus 25 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 39 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Töötukassa oli viimati jooksvas ülejäägis 2019. aastal. Seda vaatamata lisakuludele, mis on tekkinud seoses Ukraina sõjapõgenikega.
Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk oli 2022. aasta lõpus 94 miljonit eurot, mis on 2021. aastaga võrreldes 13 miljoni euro võrra parem tulemus. Detsembris nende eelarvepositsioon halvenes ja jäi veidi alla oodatud taseme peamiselt suurenenud kulusurve ning prognoositust väiksema füüsilise isiku tulumaksu laekumise tõttu.
Riigieelarve kogukulu vähenes detsembris peamiselt antud toetuste languse tõttu
Riigieelarveliste asutuste kogukulu vähenes 2022. aasta detsembris eelneva aasta detsembriga võrreldes 143,1 miljonit eurot ehk 8,1%, mistõttu detsembrikuu kogukulude mahuks oli 1,6 miljardit eurot. Kuludest vähenesid detsembris enim antud kodumaised ning välismaised toetused. 2022. aastal suurenesid kulud kokku eelneva aastaga võrreldes 1,1 miljardit eurot, mis teeb aastaseks kasvuks 8,4%. Kogukulude kasvust ligikaudu pool ehk 50,4% põhjustas edasiantavate maksutulude suurenemine, veidi üle veerandi, täpsemalt 26,3% tööjõu- ja majandamiskulude ning 15,3% antud toetuste suurenemine.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid detsembris 1,069 miljardilt eurolt 1,093 miljardi euroni ehk 24,6 miljonit eurot eelneva aasta detsembriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 2,3%. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud suurenesid detsembris peamiselt seetõttu, et kasvasid sotsiaaltoetused ja kodumaistest vahenditest tegevuskulude finantseerimine. 2022. aastal suurenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud 569 miljonit eurot ehk 6,6% võrreldes eelneva aastaga. Suurim osatähtsus riigieelarvepositsiooni mõjutavate kulude suurenemisel oli kodumaistest vahenditest tegevuskulude, milleks on tööjõu- ja majandamiskulud ning investeeringud, finantseerimise tõus, millele järgnes osatähtsuselt antud kodumaiste toetuste kasv.
Kodumaised toetused vähenesid detsembris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 48 miljoni euro võrra ehk 6,9% – kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 14,6 miljonit eurot, kodumaised investeeringutoetused 65,3 miljonit eurot ja tegevustoetused 5,7 miljonit eurot. Kodumaistest toetustest suurenesid detsembris ainsana sotsiaaltoetused 37,7 miljoni euro võrra. Sotsiaaltoetustest kasvasid novembris vanaduspensionid 12,4 miljonit eurot ja vanemahüvitis 5,1 miljonit eurot. Lisaks on detsembri kulude hulgas teise samba pensionikogujatele saamata jäänud tootluse kompenseerimine 21,6 miljoni euro ulatuses. Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks detsembris langes, kuna aastaga on vähenenud Haigekassale antud toetuste maht koroonaviiruse leviku tõkestamisega seotud tegevusteks, spordi- ja kultuurivaldkonna toetused ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt vahendatud toetused. Tegevustoetuste languse põhjustas detsembris peamiselt Eesti Vabariigi korralise kuumakse vähenemine Euroopa Liidu üldeelarvesse. Kodumaised investeeringutoetused detsembris vähenesid, kuna eelneva aasta detsembris kasutasid kohalikud omavalitsused investeeringuprojektide rahastamiseks suuremas mahus 2021. aasta lisaeelarvet, millele lisandus ka 2020. aastast ülekantud lisaeelarve jääk.
Kodumaised toetused suurenesid 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes 128,4 miljonit eurot – sotsiaaltoetused 158,5 miljonit eurot ja tegevustoetused 67,2 miljonit eurot. Kodumaistest toetustest vähenesid 2022. aastal kodumaised investeeringutoetused 72,8 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 24,3 miljonit eurot. Sotsiaaltoetused suurenesid peamiselt vanaduspensionide ja vanemahüvitise kasvu ning 2022. aasta novembris makstud ühekordse hinnatõusu leevendamise toetuse tõttu. Tegevustoetuste kasvu peamisteks põhjusteks olid 2022. aastal antavad toetused Eesti Raudteele ja Ettevõtluse Arendamise sihtasutusele, suurenenud toetused hariduse valdkonnas ning ühistranspordile eraldatavate toetuste kasv.
Välismaiseid toetuseid kasutati ja vahendati detsembris riigieelarveliste asutuste poolt 197,1 miljoni euro eest vähem kui eelneva aasta detsembris, mis teeb aastaseks languseks 54,0%. Detsembris vähenes antud välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 190,7 miljoni euro võrra ja välismaised investeeringutoetused 3,0 miljoni euro võrra. Erinevalt eelnevast aastast vahendati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt ühtset pindalatoetust ja täiendavaid otsetoetuseid ühe kuu võrra varem ehk novembris. Esialgsetel andmetel on 2022. aastal suurenenud välismaiste toetuste kasutamine ja vahendamine eelneva aastaga võrreldes 31,9 miljonit eurot ehk 3,5%.
Majandamiskulud suurenesid detsembris eelneva aasta sama ajaga võrreldes 29,1% ehk 43 miljoni euro võrra. Majandamiskuludest kasvasid detsembris enim kulutused laskemoona, rakettide ja relvastuse soetamiseks, mistõttu kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide kulu suurenes aastaga 58,7 miljonit eurot. Majandamiskuludest suurenesid detsembris riigieelarveliste asutuste ruumide ja rajatiste elektri-, kütte- ning soojusenergiakulud 0,9 miljoni euro võrra, mis teeb aastaseks kasvutempoks 14,9%. Sõjapõgenike majutamise ja toitlustuse kulud olid detsembris 3,2 miljonit eurot. Majandamiskuludest vähenesid detsembris kulud tervishoiuteenustele, raviteenustele ja meditsiini- ning hügieenitarvete soetamiseks 13,7 miljoni euro võrra, kuna aastaga on langenud kulude maht koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. 2022. aastal on majandamiskulud suurenenud võrreldes eelneva aastaga 182,7 miljonit eurot ehk 19,2% peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste, elektri- ja küttekulude ning seoses sõjapõgenikega sotsiaalteenuste osutamiseks tehtud kulude kasvu tõttu.
Tööjõukulud suurenesid detsembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 11,6 miljoni euro võrra, kasvades aastaga 10,4%. 2022. aastal on tööjõukulud suurenenud võrreldes eelneva aastaga 105,5 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvuks 10%. Tööjõukulude kasvu peamiseks põhjuseks on käesoleva aasta alguses toimunud palgatõus hariduse, infotehnoloogia ja siseturvalisuse valdkonnas. Lisaks kasutati 2022. aasta lisaeelarvet tööjõukuludeks 23,8 miljoni euro ulatuses.
Investeeringud vähenesid detsembris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 4,4% ehk 5,2 miljoni euro võrra. Käesoleva aasta jooksul tehtud investeeringute kasv detsembri lõpuks on olnud oluliselt aeglasem kui eelneval aastal samal ajal, aeglustudes 15,1%-lt 5,4%-ni. Peamine kasv tuleb käesoleval aastal kaitseinvesteeringutest, mis on 12 kuu jooksul suurenenud 37,2 miljoni euro võrra. Mitmed investeeringute projektid ja riigihanked on edasi lükatud kiire hinnakasvu ja nõrgenenud majanduskeskkonna tingimustes.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid detsembris 29,4 miljoni euro võrra kasvutempoga 9,0% aastas inflatsioonist tingitud suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu maksulaekumise, töötuskindlustusmaksete ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksude kasvu tõttu. 2022. aastal on edasiantud maksutulud suurenenud 554,7 miljonit eurot.
