Lääneriigid on kehtestanud Venemaale ulatuslikud sanktsioonid, et survestada Venemaad lõpetama sõda Ukraina vastu. Millised on tehtud käikude mõju Venemaale, aga ka Euroopale ja Eestile? Seda ülevaadet lugedes tasub pidada silmas, et informatsioon sanktsioonide ja piirangute kohta täieneb pidevalt.

Lääneriikide seni kehtestatud sanktsioonid mõjutavad Venemaa mitme strateegilise tähtsusega majandussektori tegevust ja konkurentsivõimet, kuid ka laiemalt ettevõtete rahastamisvõimalusi ja inimeste ostujõudu. Sanktsioonid näitavad oma tegelikku mõju järk-järgult. Küll aga saab öelda, et need on juba toonud kaasa paanika Venemaa elanike hulgas ja rubla kurss on teinud väga tugeva languse. Vaatamata sellele, et Venemaa keskpank on asunud rubla kurssi kaitsma.

Vene majanduse väljavaade on sünge

Vene keskpank tõstis rubla hoidmiseks intressimäärad 9,5%-lt 20%-le. Taustaks – keskpank alustas intressimäärade tõstmist juba eelmise aasta kevadel. Ettevõtete üle üheaastaste rublas antud laenude keskmine intressimäär oli juba eelmise aasta lõpus ligi 9% ning nüüd tõusevad need veelgi kõrgemale. Tarbijahinnad kasvasid jaanuaris üle 8% ja nüüd on oodata inflatsiooni järsku kiirenemist.

Kui rubla nõrgenemist ei ole keskpangal võimalik piisavalt pidurdada, kiireneb inflatsioon, halveneb Venemaa elanike ostujõud ning ettevõtete jaoks muutuvad imporditud kaubad ja teenused kallimaks. See omakorda kiirendab hinnakasvu ja halvendab Venemaa ettevõtete konkurentsivõimet. Suurenenud ebakindlusega lahkub kapital teatavasti riskantsematest varadest – praeguses olukorras ka Vene rublast – ning liigub turvalisematesse varadesse ja valuutadesse nagu kuld, valitsuste võlakirjad, USA dollar jms.

Teisalt tuleks arvestada, et pärast naftahindade kukkumist, Venemaale sanktsioonide kehtestamist ja rubla järsku nõrgenemist oli 2015. aastal inflatsioonitempo tipp Venemaal 17% juures ja ettevõtetele antavate üle üheaastaste rublalaenude keskmine intressimäär samuti 17% lähedal. See pigistas Venemaa majandust tugevasti – majandus oli languses kaks aastat, kuid hakkas siis uuesti kasvama. Siiski on kasv olnud aeglane ja Venemaa elanike eratarbimise maht on viimase kaheksa aastaga jäänud üha rohkem maha 2003.–2013. aastate kasvutrendist. Praeguste, oluliselt karmimate, sanktsioonide tõttu süveneb eratarbimise mahajäämus aga veelgi.

Venemaa agressioonile on olnud toeks ligi 630 miljardi USA dollari ehk 560 miljardi euro suurune välisvaluutareserv, mida Venemaa on saanud kasvatada peamiselt nafta- ja gaasitarnete toel. Lääneriikide otsus blokeerida osaliselt Vene keskpangal välisreserve, et riik ei saaks toetada toimuvat sõjategevust ega sanktsioonide alla pandud panku ja ettevõtteid, annab Venemaa majandusele tugeva löögi. Venemaa nõuab nüüd suures hädas eksportijatel välisvaluuta müümist riigile ning on kehtestanud kapitalikontrollid, sealjuures keelab oma residentidel välisvaluuta välismaale saatmise. Reitinguagentuur S&P langetas Venemaa võlakirjade reitingu allapoole investeerimisjärku ning Moody’se otsus jäi vaid üks järk üle rämpsvõlakirjade taset, negatiivse väljavaatega.

Venemaa blokeerimine rahvusvahelisest maksekanalist SWIFT on samuti löök Vene majandusele. SWIFTi blokeerimisega ei ole suurel osal Venemaa ettevõtetel ja eraisikutel võimalik arveldada paljude lääneriikidega. Samuti on Venemaal keerulisem teha oma majanduse arendamiseks vajalikke investeeringuid. Praegu on veel keeruline hinnata, millised võimalused on Venemaal kasutada koos Hiinaga eraldiseisvat maksekanalit ja milline oleks selle käigu tagajärg.

Energiahindade tõus kiirendab hinnakasvu

Praegused Venemaale kehtestatud sanktsioonid ei mõjuta Eestit vähemalt esialgu oluliselt. Eesti väliskaubandusest moodustab kaupade eksport Venemaale vaid 2%. Sellega on Venemaa mahult Eesti 12. ekspordipartner. Suurimad Eestist Venemaale eksporditavad kaubagrupid on masinad ja seadmed (34%), park- ja värvained (12%) ja elektriseadmed ja -masinad (12%).

Soome järel on Venemaa Eesti jaoks mahult teine kaupade impordiriik. Venemaa osakaal – 10% kaupade impordist – on suurenenud, kuid see on toimunud paljuski energiahindade tõusu tõttu. Venemaalt pärit kaupade impordis veidi üle poole ongi mineraaltooted, sh rafineeritud õlitooted. Teine suurem kaubagrupp on puit ja puittooted (16%). Energiaimpordi juures tuleks aga arvestada, et Venemaa kaudne mõju on suurem, kuna impordime Venemaa maagaasi tegelikult ka Lätist ning Venemaa naftast valmistatud autokütust Leedust ja Soomest.

Eesti teenuste ekspordis ja impordis on Venemaa osakaal vastavalt 4% ja 3% ehk riikide arvestuses 10. kohal. Samas – näiteks transporditeenuste osakaal Venemaaga teenuste ekspordis on 69%. Otseste välisinvesteeringute osakaal Venemaalt Eestisse ja Eestist Venemaale on pikemat aega vähenenud ja need olid ülemöödunud aastal ligikaudu 3% kogu välismaiste otseinvesteeringute portfellist. Ühtlasi tuleks arvestada, et lisaks Venemaalt otse tehtud investeeringutele tehakse Vene päritolu investeeringuid Eestisse ka mujalt, näiteks Küproselt.

Praegu on veel raske hinnata kriisi mõju Eesti majandusele tervikuna. Kui Venemaa-suunalise ekspordi kadumisel tõenäoliselt ei oleks Eesti majandusele suur mõju, siis Venemaalt kas otse või naaberriikide kaudu imporditud energiakaupade vähenemisel on arvestatav mõju. Seni veel Venemaa transiit läbi Eesti jätkub. Sanktsioonidel Venemaa ekspordile läbi Tallinna Sadama oleks oluliselt suurem mõju, kui impordi sanktsioneerimisel. Kuigi Venemaa osakaal Eesti väliskaubanduses on väike, siis saab sellest kriisist löögi kogu Euroopa. Seega nõrgeneb Eesti üldine välisnõudlus arvatavasti rohkem, kui me veel jaanuaris prognoosisime.

Kriis on tõstnud energia- ja mitmete metallide hindasid. Järsult on kerkinud ka maagaasi futuurid ehk selle tooraine hinda arvatakse püsivat sel aastal kõrgemal, kui oodati veel näiteks paar nädalat tagasi. See aga tähendab, et inflatsioon võib sel aastal tulla kiirem, kui me poolteist kuud tagasi prognoosisime. See, kui palju hinnakasv kiireneb, sõltub sellest, kas kriis läheb nii kaugele, et lääneriigid hakkavad sanktsioneerima energiakaupu, näiteks maagaasi, või kas Venemaa kasutaks oma energia tooraineid vastusanktsioonides. See aga oleks Venemaa enda riigirahanduse ja majanduse jaoks väga kahjulik samm. Energiahindade tõusu mõju ei avaldu ainult Eesti majandusele, vaid see puudutab ka teisi riike.

Kui prognoosida lühiajaliste turuintressimäärade tõusu futuuride ehk selle turuootuste järgi, siis peaks 3 kuu EURIBOR jõudma selle aasta lõpuks nulli lähedale või veidi üle selle. Pikemas ettevaates aga turud kõrgeid intressimäärasid ei oota ja praeguse prognoosi järgi ei tohiks veel lähiajal intressimäärad tõusta nii kõrgele, et need hakkaksid pidurdama ettevõtete laenunõudlust ja koos sellega nende majandustegevust, sealhulgas investeeringuid. Seetõttu on veel vara öelda, mil määral on ohustatud Eesti ettevõtete konkurentsivõime.

Milline on mõju Swedbanki klientidele?

Swedbanki pensionifondidel puuduvad otseinvesteeringud Venemaale. Kaudselt omame Venemaa varasid peamiselt arenevate turgude aktsiafondide kaudu. Arenevate turgude aktsiaindeksites on Venemaa osakaal alla 3% ning nii jääb Venemaa osakaal fondides alla 0,5%.

Swedbank kohaldab kõiki rahvusvaheliselt ja riiklikult kokkulepitud sanktsioone, mis mõjutab ka meie teenuseid ja tooteid: