Eesti ja ka kogu euroala ei pista praegu rinda ainuüksi tervisekriisiga, vaid struktuursete probleemidega ja nende lahendamiseks on vajalik investeerida tulevast kasvu toetavatesse projektidesse, toonitas täna Eesti Panga veebiseminaril „Kriisist kasvama“ esinenud Eesti Panga president Madis Müller.
“Kuni tervisekriis kestab ja piirangud takistavad majanduse loomulikku toimimist, peavad riiklikud toetused kriisiga toimetulekuks kindlasti jätkuma. Kuid tervisekriisi lahendades ei või unarusse jääda pikemad eesmärgid. Sest need hakkavad Eesti edukust määrama niipea, kui kriis taandub,” rääkis Madis Müller.
Müller rõhutas, et Euroopa Keskpanga nõukogu on lubanud pühendada erilist tähelepanu sellele, et laenuraha hind püsiks euroalal soodne kogu kriisi vältel. “Ent madalad intressimäärad üksi meid kriisist välja ei too. Valitsusel ja ettevõtetel on võimalik olukorda otsustaval määral juhtida. Soodsad laenud peavad jõudma ettevõtjate algatatud uutesse projektidesse ja valitsustel tuleb laenatud raha investeerida reformide tegemiseks ja tulevase kasvu alusmüüri,” ütles Eesti Panga president.
Kui siiani on Eesti majandus kriisis suhteliselt hästi toime tulnud, siis kriisi uues laines on ilmne, et majanduskasv taastub hiljem, kui veel detsembris prognoositi. “Praeguseks on ettevõtted uute oludega kohanenud nii palju kui võimalik. Siiamaani on veel jagunud varusid, millega ettevõtete tegevus ja majandus üldisemalt käima tõmmata, kui piirangud kaovad, nagu seda eelmisel suvel nägime. Ei saa aga eeldada, et reservid ja säästud peavad rusutud majanduskeskkonnas lõputult vastu,” möönis Müller.
Läinud kevadega võrreldes on aga mõned olulised positiivsed erinevused – meil on toimivad vaktsiinid, mitmed suured riigid, nagu USA, stimuleerivad oma majandust jõuliselt ning käivitumas on Euroopa Liidu tugimeetmed kriisist taastumiseks. “Seetõttu on laiem väliskeskkond parem kui veel sügisel julgesime loota,” nentis Müller.
Nii Euroopa Keskpank kui ka OECD on selles valguses hiljuti majandusprognoose tõstnud. Euroopa Keskpank prognoosib selleks aastaks 4% suurust majanduskasvu, mis pandeemiakriisi eelset taset aga veel ei taasta.
