Igas valdkonnas on oma müüdid, eksiarvamused ja legendid. Nii ka panganduses. Müüt võib olla humoorikas, kuid võib ka juhtuda, et selle uskumine muudab elu hoopis keerulisemaks. Esitame siin 11 pangandusmüüti ja anname väikese selgituse, miks need tõele ei vasta.
1. müüt: sularahaga saab poes maksta kiiremini
Vahel tundub tõesti, et sularahaga arveldamine läheb rutem. See on nii vaid nendel harvadel juhtudel, kui makseterminalil on ühendusega probleeme.
Enamasti on kaardimakse kiireim tasumisviis, sest õige summa otsimine, kaupmehepoolne raha ülelugemine, kupüüride kontroll ja tagastusraha leidmine ning selle summa rahakotti panemine, rääkimata sularahaautomaadi juures käimisest, võtab siiski kauem aega.
2. müüt: klient ei taha, et teda pakkumistega tüüdatakse
SEB kliendirahulolu uuring näitas, et kliendid soovivad saada pangalt kasulikke pakkumisi. Enamik vastanutest tahtis neid saada senisest rohkem.
3. müüt: pangakontoris käivad vaid vanemad inimesed
Vastupidi: noored käivad meelsasti kontoris. Täisealiseks saanud inimesele on pank üks esimene asutus, kus teda tunnustatakse kui võrdväärset – noor saab ise konto avada ja ise tehinguid teha.
4. müüt: kontoris tehtud ülekanne jõuab saajani kiiremini kui internetiülekanne
Ei ole vahet, kas ülekanne tehakse kontoris või internetipangas, sest kogu pankadevaheline arveldus toimub üksnes kindlatel kellaaegadel.
5. müüt: pangal on varjatud teenustasud
Panga hinnakiri on avalik ja kõik teenustasud on seal kirjas.
6. müüt: noorena ei ole vaja mõelda pensionipõlveks säästmisele
Vastupidi: mida nooremana säästmist ja rahaplaneerimist alustate, seda rohkem aastaid on Teil aega koguda. Pealegi võib just küpsemas eas ette tulla hetki, kus peate kogumisest või säästmisest ajutiselt loobuma, sest kogu sissetulek kulub näiteks kodule ja perele.
7. müüt: kui pank läheb pankrotti, jääb klient kogu hoiustatud rahast ilma
Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga. See tagatis katab kuni 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.
8. müüt: kõige mugavam ja turvalisem on sääste koguda sularahas
Vargus ja tulekahju võivad Teid kogutud sularahast ilma jätta. Kui aga olete näiteks reisil ja Teil tekib ootamatu vajadus lisasumma järele, siis ei ole tuhandete kilomeetrite kaugusel raamaturiiulisse peidetud sularahast suurt abi.
9. müüt: pangale pole vaja anda oma kontaktandmeid
Pangatöötajad puutuvad aeg-ajalt kokku inimestega, kes ei taha pangale oma telefoninumbrit, e-posti aadressi või muid kontaktandmeid avaldada.
Juhtub aga, et selline klient on reisil ja tema pangakaardi andmed kopeeritakse ning kurjategijad asuvad neid oma huvides kasutama. Sel juhul ei saa pank klienti teavitada, et turvalisuse huvides kaart suletakse. Samuti ei saa pank kontrollida, kas tehingud on ikka kliendi tehtud.
Nii avastabki klient probleemi alles siis, kui kurjategija on raha kontolt kõrvaldanud või kui selgub, et hotelli või muu teenuse eest ei ole võimalik tasuda, sest pank on kaardi sulgenud.
10. müüt: kaardimakse broneeringu kustutamine tühistab tehingu ja kliendi kontolt raha maha ei võeta
Selle eksiarvamusega puutuvad pangatöötajad kokku just neil hetkedel, kui kliendil on probleeme mõne riigisisese või rahvusvahelise broneeringuga. Nii mõnigi kord arvatakse, et kui kaardimakse broneering tühistada, siis tühistatakse ka tehing ja kliendi raha jääb alles.
Paraku on tehingute tühistamine palju pikem ja põhjalikum protsess, mida ei saa teha ainult mõne nupuvajutusega.
11. müüt: kaardimaksed on välismaal kallimad kui sularaha kasutamine
Tegelikult on vastupidi. Kaardimakse eest ei küsi pank ka välismaal teenustasu. Kui aga võtate välisriigi automaadist sularaha välja, siis läheb Teie kontolt maha kindel teenustasu ja veel ka väljavõetud summast olenev lisatasu. Kui kaarditehing on eurost erinevas valuutas, siis lisandub tehingule konverteerimistasu.