Järjejutu eelmises osas "Lugejakiri ja mid(E)st" tutvusin hea lugeja ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise kogemusega ning leidsin rakendust Wabalinna maja inglisekeelse blogi vabatahtliku toimetajana. Viimati jaanuari algul Töötukassas käies olin lubanud, et järgmisel kohtumisel oskan öelda, kas veebruaris äriplaani esitamiseni jõuan. Jaanuari lõpupäevil oligi aeg taas sammud Töötukassasse seada.

Äriplaani osas olin vahepeal küll mõtteid mõlgutanud ja infot kogunud, aga erilise kirjutamiseni ei olnud jõudnud. Seega valmistusin tublile juhtumikorraldajale tunnistama, et kogu tema motiveerimisest hoolimata ma lähiajal ikkagi ettevõtluse alustamise toetuse taotlust ei esita.

Töötukassas nägin ukse taga teadetahvlil töökuulutuste kõrval taas kord teadet uue ettevõtluskoolituse infopäeva toimumisest maakonnakeskuses märtsi algul. Ühel sellisel infopäeval olin eelmisel kevadel juba käinud, ankeedi täitnud ja koolitusele mitte saanud.

Nüüd uue infopäeva teadet nähes hakkasin mõtlema, et kui mul vahepeal omal käel äriplaani kirjutamine ikka ei õnnestunud, siis ehk peaksin siiski koolitusel targemate inimeste abiga oma laialivalguvaid ärimõtteid korrastama. Selle mõttega astusin meie kohaliku Töötukassa esinduse pisikese kahekohalise teenindussaali uksest sisse ja avastasin, et seekord istub minu juhtumikorraldaja asemel leti taga jälle täiesti uus inimene.

Sain teada, et minu juhtumikorraldaja on haige ja seekord tuleb vestelda asendajaga. Mõtlesin sisemise muigega sellele, kuidas olin põdenud oma äriplaani esitamatusega juhtumikorraldaja kurvastamise pärast. Ma ju tegelikult ei soovinud, et ta haigeks jääks selleks, et ma temaga seekord kohtuma ei peaks…

Asendajal oli taas kogu minuga seonduv info kenasti arvutis kirjas ja saime räägitud nii sellest, et mul omal käel äriplaani kirjutamine pole edenenud, kui ka sellest, et läheksin heameelega jälle ettevõtluskoolituse infopäevale proovima, kas seekord õnnestub koolitusele mahtuda. Infopäevale mineku mõttega oli asendaja igati nõus ja pani selle kokkulepitud tegevusena ka individuaalsesse tööotsimiskavasse kirja.

Juhtumikorraldaja asendaja juhtis mu tähelepanu veel sellele, et veebruari algul saab otsa minu üheksakuuline töötuskindlustushüvitise maksmise periood. Seega veebruari algul sain veel täishüvitise kogu jaanuarikuu eest, märtsi algul natuke veebruari esimeste päevade eest ja alates aprillist mulle enam mingit töötuskindlustushüvitist ei makstud.

Küsisin igaks juhuks taas üle, kas töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisel mulle kui töötule ravikindlustus jääb ikka kehtima. Ametnik kinnitas, et ravikindlustus kehtib ikka.

Jagasin taas kord oma hirmu, et kui ma oma äri nii hästi käima ei saa, et jaksaksin endale miinimumpalka ja selle pealt sotsiaalmaksu maksta, siis pärast ettevõtluse alustamise toetuse saamist Töötukassa ju ka mind vähemalt aasta jooksul enam jutule ei võta. Seega äri ebaõnnestumisel võin ravikindlustuseta jääda.  

Ametnik arvas seepeale taas, et kui mul on väike laps, siis mul ju ravikindlustusega muret ei peaks olema. Selgitasin taas, et kui väikese lapse isa on lapsehoolduspuhkusel ja saab vanemahüvitist, siis on tema see vanem, kelle eest riik sotsiaalmaksu maksab ning teine vanem siis vanemana ravikindlustust ei saa.

Seepeale pakkus ametnik, et ravikindlustuse võin saada ka kindlustatud isiku abikaasana, kui meil on alla 8-aastane laps. Olin sellest reeglist varem ka kuulnud, aga arvanud, et niipidi võin ravikindlustuse saada juhul, kui abikaasa töötab, mitte ei ole lapsehoolduspuhkusel.

Ametnik ütles, et selleks, et mina saaksin alla 8-aastase lapse vanemana abikaasa kaudu ravikindlustuse, peab abikaasa olema kindlustatud isik ja pole vahet, kas ta töötab või mitte. Arutlesin põnevusega edasi, et sellisel juhul võiksin abikaasa kaudu saada ravikindlustatud ka näiteks sellisel juhul, kui tema on registreeritud töötuna kindlustatud isik. See variant pani ka ametniku arvama, et ta seda asja tegelikult ikka nii täpselt ei tea ja peaks Haigekassast üle küsima.

Võtsin Töötukassa lauanurgalt kaasa Eesti Haigekassa voldiku “Ravikindlustuse saamise võimalused” ja hakkasin kodus huviga uurima. Voldikus oli ravikindlustatud inimeste hulgas nimetatud “Kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last … ning kelle abikaasa on kindlustatud töötajana.”

Siit sain vastuse, et töötuna kindlustatud isiku abikaasa ilmselt ikkagi abikaasa kaudu ravikindlustust ei saa. Edasi tuli uurida, kas lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa on kindlustatud töötajana või mitte. Voldikus ühtki seaduseviidet ei olnud, seega tuli ise õige seadus üles leida.

Selgus, et asjas selguse saamiseks tuleb lugeda paralleelselt üksteisele viitavaid sotsiaalmaksuseadust ja ravikindlustuse seadust. Sotsiaalmaksuseaduse (edasipidi SMS) paragrahvi 6 "Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud" lõike 1 punkti 8 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu muuhulgas sellise isiku eest, kes on "ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last".

Sotsiaalmaksuseaduses viidatud ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) paragrahvi 5 viidatud lõigetes ja punktides loetletakse erinevad töötamisega seotud ravikindlustatuse alused, sealhulgas lõike 2 punktis 1 "üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja".

Varasematest uuringutest olin selgeks saanud, et lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja eest maksab sotsiaalmaksu mitte tööandja vaid riik. Seega on lapsehoolduspuhkusel olev vanem ravikindlustatud hoopis RaKS § 5 lõike 2 punkti 3 alusel, kus on kindlustatud isikuna nimetatud "isik, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik".

Seega tuli selguse saamiseks tagasi pöörduda SMS paragrahvi 6 juurde ning veenduda, et SMS-s abikaasa kindlustamise alusena RaKS paragrahvi 5 lõike 2 punkti 3 nimetatud ei ole ja seega lapsehoolduspuhkava abikaasa kaudu siiski ravikindlustust ei saa. Mõistatuseks jääb, kuidas peaks lihtne töötu või alustav ettevõtja selles vastastikku viitavas seaduserägastikus orienteeruma, kui see lihtsale töötusametnikulegi keeruliseks võib osutuda…

Samas oli hea kinnitust saada, et äri ebaõnnestumisel tuleb lihtsalt abikaasa tööle tagasi saata ja siis saan tema kaudu ravikindlustuse ilma töötuks registreerumata. Otsustasin äri ebaõnnestumise mõtted seekord sinnapaika jätta ja minna selle asemel ettevõtluskoolituse infopäevale võimalikult veendununa oma äriidee suurepärasuses ja kindlas toimivuses. Kuidas tegelikult läks, sellest kirjutan järgmistes osades.

Pärast seda ma nägin: 
tunnistustelgi pühamu avanes taevas 
ning need seitse inglit, kelle käes oli seitse nuhtlust,
tulid templist välja, üll puhas särav linane riie, 
kuldvöödega vöötatud rinde alt. 
Johannese ilmutus 15:5-6

Loe järjejutu varasemaid osi siit..