Öeldakse, et harjumuses on jõud. Mina hakkasin kodukontoris õhtuti jooma kolmandat tassi kohvi. Spordisaalid olid kinni, varem energiat andnud trennirutiin jäi soiku ja nii tõi kohv väsimusele kiire leevenduse. Ühel hetkel see aga enam ei toiminud. Väsimus saabus lihtsalt tunni võrra hiljem, aga lajatas mitu korda jõulisemalt. Kohvitamisest oli omakorda saanud rutiin, millest oli raske loobuda isegi siis, kui ma enam selles kasu ei näinud.
Me kõik katsetame pisikesest peale erinevaid käitumisviise ja kujundame endale sobivatest harjumustest rutiini. Uuringute järgi on üle 40% meie igapäevastest tegevustest harjumused. Kui mõni neist on meile kahjulik, tuleks sellele asendus nuputada ja enda käitumist teadlikult treenida. Tean, see on alguses raske. Ise asendasin kohvi joomise õhtuse jalutuskäiguga ja kulus nädalaid, et nii mu aju kui ka keha seda enesestmõistetavana võtma hakkaks! Meie asi ongi ajule ise tervislikke valikuid õpetada. Muidu tulevad haigused kallale.
Selles ajakirjas me enam haigustest ja haigekassast ei räägi. See on üks meie sammudest uue harjumuse ‒ tervise hoidmise ‒ kujundamisel. Räägime tervisekassast, mis peab tähtsaks haiguste ennetust, tervise edendamist ja eluviise, mis meil kõigil kaua ja õnnelikult elada aitaksid. Ajakirjas räägib meie analüütika osakonna juht Kadri Haller-Kikkatalo uuringust, mis näitab, et ligi 80% meie ühisest ravirahast läheb 20% inimeste raviks. Näeme, et enamik haigustest, mis viiendikku haigetest vaevavad, on tegelikult suuresti ära hoitavad või vähemalt kontrollitavad. Ennetada saab neid eelkõige tervisliku toitumise ja elustiiliga. Kontroll on aga meie endi kätes. Alustada võiks näiteks sõeluuringutest, kuhu alates sellest aastast kutsume ka inimesi, kellel riiklik ravikindlustus puudub.
Usume vabadusse ja vastutusse. See pole meie majas ainult sõnakõlks, ütleb ajakirja kaanepildil kevadises pargis jooksev IT-juht Jüri-August Kirch, kes jutustab persooniloos värvikalt lapsepõlvest Lasnamäel ja enda tervislike harjumuste kujunemisest. Niisamuti usume tervisekassas inimeste endi tugevusse, et oma tervist hoida ja vajadusel oma igapäevased harjumused ümber treenida. Võib tunduda ehmatav, et 80% meie ühisest ravirahakotist läheb väikese osa inimeste raviks. Selle põhjus võib aga olla just see, mida me 40% oma päevast ehk just harjumuste kütkes teha tavatseme. Vaatame selle üle!
Heidi Kukk, Tervisekassa avalike suhete peaspetsialist
Ajakirja 2021 aasta numbrist leiab artiklid alljärgnevatel teemadel:
- Koroonapandeemia järgse ajaga tuleb kohaneda
- 80:20 ehk Pareto printsiip tervishoiukuludes
- Uued ravivõimalused 2021. aastal
- Praegused terviseotsused toovad esimesed tulemused aastate pärast
- Eesti digiretsepti on Soomes kasutatud umbes 850 korda
- Piiriülesed retseptid
- Eestlase kogemus USA-st: ravijärjekordi pole, aga paljud inimesed arstile ikka ei pääse
- Maivi Parv: Sain eelmisel aastal korduvalt tõdeda, et võin oma meeskonnale loota
- Kümme asja, mida tervisekassa teeb sel korral eriarstiabi riigihankes teisiti
- Käes on viimane aeg ravimite hinnakujundus ümber mõtestada
- Õde on iga hooldekodu kvaliteedimärk
- Kuidas säilitada ravikindlustus, kui ma elan või töötan välismaal?
- Emakakaelavähi sõeluuringul käib endiselt liiga vähe naisi
- Noored ja seksuaaltervis – kelle mure see on?
- Vaimne tervis luubi all
- Naistearst Gabor Szirko: sõeluuringul käimine peaks olema sama tavaline kui käte pesemine
- Tervishoiusüsteemiga rahulolu kerkis ligi kümnendiku võrra
- Tervisekassa ootab tagasinõuetena ravirahakotti mitut miljonit eurot
- Ravijuhendid ühtlustavad tervishoiukorraldust ja ravitulemust
- Sul on kaebus tervishoiusüsteemile?
- Tervishoiu tulevik tähendab nutikaid lahendusi
- Jaarika Järviste: kaugteenused on märk 21. sajandi tervishoiust
- Insuldikoordinaatori ülesanne on küsida: “Kuidas läheb?”
- Jüri-August Kirch: Vennad õpetasid juba lapsepõlves – ole osa lahendusest
- Eriolukord pani tervisekassa infotiimi proovile
- Tervisekassa tegemised 2020
Ajakirja alla laadimise ja tellimise info leiate SIIT
