Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes, kes aitab välja tuua ja tööandjale edastada probleeme töökeskkonnas.
Töökeskkonnavolinik on vajalik järgnevatel põhjustel
- Aitab kaasa töökeskkonna parandamisele ning tööandja ja töötajate töökeskkonnaalase dialoogi tõhustamisele.
- Jälgib töökeskkonna olukorda lähtuvalt töötajatest, et töö oleks ohutu ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid nõudeid täidetakse (nt töötajate juhendamine ja väljaõpe, isikukaitsevahendite kasutamine).
- On kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste seadustega ja ettevõttesiseste töökeskkonnaalaste juhenditega.
- On tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel (nt koondades töötajate ettepanekuid ja rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel). Puuduste avastamisel tuleb tal teavitada nii tööandjat kui ka töötajaid ning anda vajadusel töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi. Tööandjalt on volinikul õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui kellegi elu või tervis on ohus, tohib töökeskkonnavolinik ajutiselt ohtliku töö peatada või keelata ohtliku töövahendi kasutamise.
- Osaleb tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimises.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et minimaalselt tegeleb töökeskkonnavolinik oma kohustustega kaks tundi nädalas ja see on tasustatud keskmise tööpäevatasuga. Täpsemad kohustused määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus).
Tööandja peab töökeskkonnavolinikule tagama juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikule töökeskkonnaalasele infole ja töökohtadele (näiteks arvutikasutamine, kui volinik sellega igapäevaselt ei tegele).
Töökeskkonnavolinikul on sarnaselt kõikidele töötajatele õigus teha tööinspektorile päring tööandjale tehtud ettekirjutuste kohta.
Töökeskkonnavoliniku valimine
- Tööandja peab korraldama ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, millel on võimalik osaleda töötajatel kas otse või volitatud esindaja kaudu.
- Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest.
- Kandidaadid seavad üles töötajad või tööandja, kuid lõpliku otsuse teevad töötajad.
- Valitakse töökeskkonnavolinik (juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb see koosoleku protokollis fikseerida).
- Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
Tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset (näiteks töölepingu seadusest tulenev eelisõigus jääda koondamiste korral tööle). Töökeskkonnavolinik ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. Volinike arv sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb töötajatele anda igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja. Näiteks 11 töötajaga kontoriettevõte saab korraldada ühe voliniku valimised, 30 töötaja ja kahe vahetusega tegutsevas ettevõttes peaks tegutsema kaks volinikku juhul, kui ühes vahetuses töötab üle kümne töötaja.
Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsioonile teatavaks töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul valimistest arvates.
Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni neli aastat. Õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ja uus esindaja valida on töötajate üldkoosolekul.
Töökeskkonnavoliniku koolitus ja täienduskoolitus
Tööandjal tuleb kahe kuu jooksul peale töökeskkonnavoliniku valimist saata ta töökeskkonnaalasele koolitusele. Koolitus tuleb korraldada peale valituks osutumist ka juhul, kui valitakse tagasi sama töökeskkonnavolinik.
Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele täienduskoolituse, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või tööinspektsioon peab seda vajalikuks. Töökeskkonnavoliniku täienduskoolituse kestuse ja teemad lepivad tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja kokku, lähtudes tööandja ja töötajate vajadustest.
Tööandja korraldab koolituse ja täienduskoolituse omal kulul ja tööajal. Koolituse ja täienduskoolituse ajal makstakse töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele keskmist tööpäevatasu.
Renditöötajad ja töötajate esindamine
Töökeskkonnavolinike vajaduse hindamisel lähevad renditöötajad arvesse oma kasutajaettevõttes – nii näiteks tuleb anda töötajatele võimalus töökeskkonnavoliniku valimiseks, kui ettevõttes töötab kolm nn oma töötajat ning kaheksa renditöötajat. Volinike valimise korraldamine ei ole aga vajalik renditööettevõttes, kus oma töötajaid kolm ning välja renditavaid töötajaid 30 – nemad valivad oma esindaja kasutajaettevõttes.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 17
