Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes, kes aitab välja tuua ja tööandjale edastada probleeme töökeskkonnas (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 17).

Töökeskkonnavolinik on vajalik järgnevatel põhjustel

• Aitab kaasa töökeskkonna parandamisele ning tööandja ja töötajate töökeskkonnaalase dialoogi tõhustamisele.
• Jälgib töökeskkonna olukorda lähtuvalt töötajatest, et töö oleks ohutu ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid nõudeid täidetakse. Näiteks töötajate juhendamine ja väljaõpe, isikukaitsevahendite kasutamine.
• On kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste seadustega ja ettevõttesiseste töökeskkonnaalaste juhenditega.
• On tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel. Näiteks koondades töötajate ettepanekuid ja rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel. Puuduste avastamisel tuleb tal teavitada nii tööandjat kui ka töötajaid ning anda vajadusel töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi. Tööandjalt on volinikul õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui kellegi elu või tervis on ohus, tohib töökeskkonnavolinik ajutiselt ohtliku töö peatada või keelata ohtliku töövahendi kasutamise.
• Osaleb tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimises.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et minimaalselt tegeleb töökeskkonnavolinik oma kohustustega kaks tundi nädalas ja see on tasustatud keskmise tööpäevatasuga. Täpsemad kohustused määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus).

Tööandja peab töökeskkonnavolinikule tagama juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikule töökeskkonnaalasele infole ja töökohtadele. Näiteks arvutikasutamine, kui volinik sellega igapäevaselt ei tegele.

Töökeskkonnavolinikul on sarnaselt kõikidele töötajatele õigus teha tööinspektorile päring tööandjale tehtud ettekirjutuste kohta.

Töökeskkonnavoliniku roll ettevõttes

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Volinik jälgib töökeskkonna olukorda töötajate seisukohast lähtuvalt ning on tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel, näiteks koondades töötajate ettepanekuid ning rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel.

Tööandja peab korraldama töökeskkonnavoliniku valimiseks ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, millel oleks võimalik osaleda kõikidel töötajatel (kas otse või lihtkirjalikult volitatud esindaja kaudu). Valimised loetakse toimunuks, kui koosolekul osaleb vähemalt 50% ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Kandidaadid voliniku rolli seavad üles töötajad, kuid seda võib teha ka tööandja. Tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset. Näiteks töölepingu seadusest tulenev eelisõigus koondamiste korral tööle jääda. Töökeskkonnavolinik ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

Mitu töökeskkonnavolinikku võiks ettevõttes olla, sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb anda igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses ja vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja. Näiteks peaks 11 töötajaga kontoriettevõte korraldama valimised ühe voliniku valimiseks, kui töötajaid on aga 30 ning nii öises kui päevases vahetuses töötab 15 inimest, tuleks valimised korraldada mõlemas vahetuses ning siis tegutseb ettevõttes 2 volinikku. Voliniku valimisest teavitab tööandja 10 päeva jooksul tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, teatades voliniku nime ja ametikoha.

Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek – õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ning endale uus esindaja valida on töötajate koosolekul.

Kui töötajad ise volinikku valida ei soovi või ei taha kandidaadiks esitatud isikud seda rolli täita, siis on see lubatav. Tööandja ise kedagi voliniku rolli ei määra – ettevõte tegutseb niisugusel juhul ilma töökeskkonnavoliniketa ning korraldab mõne aja möödudes uued valimised. Millal tuleks uued valimised korraldada, seda seadus otseselt ei määra. Mõistlik on korraldada uued valimised, kui töötajad selleks soovi avaldavad. Juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb ka koosoleku protokollis fikseerida.

Töökeskkonnavoliniku kohustused ja õigused

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja ja tööandja koostööpartner töökeskkonna-alastes küsimustes. Voliniku üheks oluliseks ülesandeks on jälgida, et ettevõtte töö oleks ohutu ning töötervishoiu ning tööohutusalaseid nõudeid täidetaks. Näiteks, et töötajad kasutaksid isikukaitsevahendeid, masinate kaitseseadised oleksid töökorras ning töötajad saaksid enne tööle asumist vajaliku väljaõppe. Töötaja on seaduse järgi kohustatud töökeskkonnavoliniku töökeskkonnaalaseid korraldusi järgima.

Et oma rolli täita, peab volinik olema kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste õigusaktidega ning ka ettevõttes töötajatele kehtestatud töökeskkonna-alaste juhenditega. Näiteks isikukaitsevahendite kasutamise kohustus teatud töödel.

Puuduse avastamisel peab töökeskkonnavolinik sellest teavitama nii töötajaid kui tööandjat – tal on õigus anda kaastöötajatele töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi, nõuda tööandjalt avastatud puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui töö ohustab otseselt kellegi elu või tervist, siis on töökeskkonnavolinikul õigus ohtlik töö ajutiselt peatada. Volinik kaasatakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisse. Voliniku kohustuseks on jälgida, et töötajad oleksid läbinud tervisekontrolli.

Kui palju aega töökeskkonnavolinik oma töökeskkonna-alaste kohustuste täitmiseks vajab, sõltub ettevõttest ning see määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus). Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette, et see aeg on minimaalselt 2 tundi nädalas, mis tasustatakse keskmise tööpäevatasuga.

Tööandja kindlustab töökeskkonnavoliniku tema tegevuseks vajalike vahenditega. Näiteks tagades volinikule, kes igapäevaselt arvutiga ei tööta, kaheks tunniks nädalas juurdepääsu internetiühendusega arvutile tutvumaks töökeskkonna-alaste õigusaktidega.

Töökeskkonnavoliniku valimine

1. Tööandja peab korraldama ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, millel on võimalik osaleda töötajatel kas otse või volitatud esindaja kaudu.
2. Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest.
3. Kandidaadid seavad üles töötajad või tööandja, kuid lõpliku otsuse teevad töötajad.
4. Valitakse töökeskkonnavolinik (juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb see koosoleku protokollis fikseerida).
5. Seadus lubab tegutseda ilma töökeskkonnavolinikuta, kui töötajad ise ei soovi volinikku valida või ei taha kandidaadid seda rolli täita. Tööandja ise volinikku ei määra, vaid mõne aja pärast korraldatakse uued valimised, mille toimumise aega seadus otseselt ei määra. Mõistlik on korraldada uued valimised, kui töötajad selleks soovi avaldavad.

Tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset. Näiteks töölepingu seadusest tulenev eelisõigus jääda koondamiste korral tööle. Töökeskkonnavolinik ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. Volinike arv sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb töötajatele anda igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja. Näiteks 11 töötajaga kontoriettevõte saab korraldada ühe voliniku valimised, 30 töötaja ja kahe vahetusega tegutsevas ettevõttes peaks tegutsema kaks volinikku juhul, kui ühes vahetuses töötab üle kümne töötaja.

Töökeskkonnavoliniku valimisest teavitab tööandja Tööinspektsiooni 10 päeva jooksul, saates töökeskkonnavoliniku nime ja ametikoha. Tööandja saab oma töökeskkonna esindajad esitada TEIS iseteeninduses.

Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek. Õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ja uus esindaja valida on töötajate koosolekul.

Töökeskkonnavoliniku koolitus ja täienduskoolitus

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates. Koolitus korraldatakse tavaliselt 3-päevaste kursustena (koolituse maht on 24 tundi).

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele täienduskoolituse, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või tööinspektsioon peab seda vajalikuks. Töökeskkonnavoliniku täienduskoolituse kestuse ja teemad lepivad tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja kokku, lähtudes tööandja ja töötajate vajadustest.

Tööandja korraldab koolituse ja täienduskoolituse omal kulul ja tööajal. Koolituse ja täienduskoolituse ajal makstakse töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele keskmist tööpäevatasu. Koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

Renditöötajad ja töötajate esindamine

Töökeskkonnavolinike vajaduse hindamisel lähevad renditöötajad arvesse oma kasutajaettevõttes – nii näiteks tuleb anda töötajatele võimalus töökeskkonnavoliniku valimiseks, kui ettevõttes töötab kolm nn oma töötajat ning kaheksa renditöötajat. Volinike valimise korraldamine ei ole aga vajalik renditööettevõttes, kus oma töötajaid kolm ning välja renditavaid töötajaid 30 – nemad valivad oma esindaja kasutajaettevõttes.