Jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse määruste muudatused, millega rakenduvad reproduktiivtoksilistele ainetele töökeskkonnas uued nõuded.

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millest tulenevalt peab tööandja edaspidi arvestama, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Näiteks on sellisteks nõueteks kohustus teavitada tööinspektsiooni töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainete kasutamisest, kohustus pidada nende ainetega kokku puutuvate töötajate nimekirja jm. Samuti tuleb tööandjal vajadusel üle vaadata töökeskkonna riskianalüüs ja võtta kasutusele sobivad meetmed ohtlikest ainetest tuleneva terviseriski vähendamiseks.

Reproduktiivtoksilised ained võivad avaldada kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste suguvõimele, viljakusele ning järglaste arengule. Selliste ainete hulka kuuluvad näiteks nikliühendid, plii või benseen. Töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest põhjustatud haigust on edaspidi võimalik lugeda ka kutsehaiguseks. Lisaks kaasajastatakse osade ohtlike kemikaalide piirnorme, näiteks kehtestatakse pliile bioloogiline piirnorm.

————

Kantserogeenid ja mutageenid

Kantserogeenid on ained, ühendid ja segud, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.

Kantserogeensed kemikaalid jaotatakse kahte kategooriasse:

• I kategooria, mis jaguneb omakorda alakategooriateks IA (on tõendatud vähkitekitav toime inimesele) ja IB (on tõendatud vähkitekitav toime loomadele).
• IA ja IB kantserogeenide tunnussõna on “ettevaatust” ja ohulause H350 – “võib põhjustada vähktõbe” (tuleb märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).
• II kategooria – võimalik vähkitekitav toime. Tunnussõna on “ettevaatust” ja ohulause H351 – “arvatavasti põhjustab vähktõbe” (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

Mutageenid on ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda geenimuutusi või suurendada nende esinemissagedust.

Mutageensed kemikaalid jaotatakse kahte kategooriasse:

• I kategooria, mis jaguneb samamoodi alakategooriateks IA (on tõendatud mutageenne toime inimesele) ja IB (on tõendatud mutageenne toime loomadele).
• IA ja IB mutageenide tunnussõna on “ettevaatust” ja ohulause H340 – “võib põhjustada geneetilisi defekte” (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).
• II kategooria – tunnussõna on “ettevaatust” ja ohulause H341 – “arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte” (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

Üldiselt on kantserogeenide ja mutageenide käitlemise nõuded sarnased mistahes ohtliku kemikaali kasutamise nõuetega. Samas tuleb teada, et selle grupi kemikaalidega kokkupuude on alati ohtlik, mis tähendab, et ohutut taset ei ole ning organismi mingi kaitsemehhanismi nõrgenemisel võib välja kujuneda vähkkasvaja või tekkida geneetiline defekt.

Kantserogeenide ja mutageenide käitlemine töökeskkonnas

Kantserogeenide ja mutageenide käitlemist töökeskkonnas reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 308 “Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Määruses toodud nõudeid tuleb täita:

• kui töös kasutatav kemikaal on klassifitseeritud 1A või 1B kategooria kantserogeeniks või mutageeniks;
• auramiini (CAS 492-80-8) tootmisel;
• tööprotsessidel, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
• vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmisel, keevitamisel või muul termilisel töötlemisel, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
• isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelisel protsessil;
• tööprotsessidel, kus töötaja võib kokku puutuda lehtpuidu, nt pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga;
• tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise ränidioksiidigatolmuga;
• tööprotsessid, mille käigus võib töötaja nahk puutuda kokku mineraalõlidega, mida on eelnevalt kasutatud sisepõlemismootorites mootori liikuvate osade määrimiseks ja jahutamiseks;
• tööprotsessid, mille käigus võib töötaja puutuda kokku diiselmootorite heitgaasidega;
• muudel tööprotsessidel, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht
• kiirgustöötajate tööl kiirgusseadusest tulenevate erisustega;
• asbestitöödel, ilma et see piiraks Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrusega nr 224 “Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” kehtestatud rangemate või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

Ohtliku kemikaali võimaliku kantserogeensuse kohta saab infot kemikaali ohutuskaardilt.

Riskianalüüs

Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenidega või mutageenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.

Riski hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kantserogeenidega või mutageenidega kokkupuute viise, sealhulgas ka absorbeerumist nahka või naha kaudu organismi.

Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate, nagu rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töötajate osalemisele tööprotsessis ning arvestama nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et kantserogeenid või mutageenid võivad ohustada töötajate tervist, tuleb võimaluse piires vältida töötajate kokkupuudet nende ainetega, piirates nende ainete kasutamist, asendades need töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutades ohutumat tehnoloogiat.

Tööandja peab tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad.

Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeene või mutageene ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tagama tehniliste võimaluste piires nende käitlemise suletud süsteemis. Kui suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi.

Meetmed terviseriski vähendamiseks:

• töökeskkonnas hoitava või käideldava kantserogeeni või mutageeni koguse piiramine vajamineva miinimumini;
• kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine võimaliku miinimumini;
• tööprotsessi kavandamine nii, et kantserogeeni või mutageeni pihkumine töökeskkonda oleks välditud või, kui vältimine ei ole võimalik, viidud miinimumini koos kontrollmeetmete rakendamisega;
• kantserogeeni või mutageeni eemaldamine nende võimalikust pihkumise kohast kohtäratõmbe, üldventilatsiooni või teiste asjakohaste meetmete abil;
• seiremeetodite kasutamine kantserogeeni või mutageeni pihkumise õigeaegseks avastamiseks;
• ohutute töötavade ja -meetodite rakendamine, sh ühis- või isikukaitsevahendite kasutamine;
• asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude pindade korrapärane puhastamine;
• töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine;
• ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide, sh keelumärgi “Suitsetamise keeld” kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeeni või mutageeniga;
• tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda töötajate kokkupuude suure koguse kantserogeenide või mutageenidega;
• käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates;
• ohtlike tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt märgistatud konteineritesse;
• ohutute ladustamis-, transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine.

Tööhügieeni abinõud kantserogeenidega kokkupuute vähendamiseks:

• söömise, joomise ja suitsetamise keelamine piirkondades, kus esineb kantserogeenide ja mutageenidega saastatuse oht;
• töötajatele asjakohase tööriietuse andmine, vajaduse korral kaitseriietuse ja hingamisteede kaitsevahendite andmine;
• töö- ja tänavariietuse jaoks eraldi hoiukohtade loomine;
• duššidega varustatud pesemisruumide loomine ja vajadusel silmaduššide paigaldamine;
• kasutatud isikukaitsevahendite puhastamine, kontrollimine ja hoiule panemine hoiule kindlaksmääratud kohta pärast tööpäeva lõppu;
• töö- ja kaitseriietuse regulaarne puhastamine ja pesemine ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemine «Jäätmeseaduse» kohaselt

Erakorraline kokkupuude

Kui mõne tööprotsessi, näiteks seadmete hooldustöö korral, võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeenide või mutageenidega ja kui tavapärased tehnilised abinõud töötajate kaitsmiseks ei ole piisavad, määrab tööandja pärast töötajate või nende esindajatega konsulteerimist kindlaks erimeetmed, mis on vajalikud nende töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Sellisel juhul antakse töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni kestab kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega, kusjuures kokkupuude peab iga töötaja puhul piirduma lühima vajaliku ajaga. Piirkond, kus tööd tehakse, peab olema selgelt märgistatud ja kõrvaliste isikute sissepääs sinna peab olema välditud.

Töötajate väljaõpe

Nagu iga teise töö puhul peab tööandja korraldama töötajatele juhendamise ja väljaõppe ka kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutel. Juhendamise läbiviimiseks peab olema kirjalik ohutusjuhend, mis peab olema töötajatele kättesaadav. Juhised tuleb panna nähtavalt kohal, et töötaja saaks töö käigus vajadusel kiiresti mälu värskendada.

Väljaõpe peab sisaldama järgmisi teemasid:

• kantserogeenide ja mutageenide tervistkahjustav toime, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel;
• kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud;
• kasutatavate ohumärguannete tähendused;
• ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded;
• isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord;
• tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel.

Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene või mutageene, seadmeid või tehnoloogiat.

Tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kasutatavatest kantserogeene või mutageene sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagab, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid hoiatusmärke.

Kantserogeenidest või mutageenidest mõjutatud töökeskkonnas töötavate inimeste üle arvestuse pidamine

Tööandja peab pidama töö tõttu kantserogeenidest ohustatud töötajate nimekirja, milles peavad olema järgmised andmed:

• töötaja ees- ja perekonnanimi;
• tööülesande kirjeldus;
• kantserogeeni või mutageeni, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus;
• kantserogeeni või mutageeniga toimunud kokkupuute kestus.

Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeniga. Töötajal on õigus saada teada tema kohta nimekirja kantud andmeid. Töötajatel ja töökeskkonnavolinikul peab olema võimalik tutvuda nimekirja puudutava isikustamata statistilise teabega.

Töötajate nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril.

Töötajate tervisekontroll

Tööandja tagab, et kõik kantserogeenidest või mutageenidest ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuute algust ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal kantserogeeniga või mutageeniga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs.

Töötervishoiuarsti määratud juhtudel tuleb töötajale tervisekontrolle korraldada ka pärast kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutumise lõppu. Kui pikalt ja kui tihti neid tervisekontrolle tehakse, määrab töötervishoiuarst.

Kantserogeenide või mutageenide käitlemisest teavitamine

Tööandja on kohustatud teavitama tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne kantserogeenidega või mutageenidega esmakordselt töö alustamist, esitades kirjalikult või elektrooniliselt järgmised andmed:

• tööandja nimi ja aadress;
• kasutatavate kantserogeenide loetelu koos neid identifitseerivate andmetega vastavalt kemikaaliseadusele;
• tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse kantserogeene ja nende kasutamise põhjendused;
• valmistatavate või kasutatavate kantserogeene sisaldavate ainete või segude kogused;
• kantserogeenidega kokkupuutuvate töötajate arv, kokkupuute laad ja kestus tööpäeva või töönädala jooksul;
• andmed kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta.

Kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitanud kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute ohu, on ta kohustatud tööinspektsiooni sellest teavitama, esitades kirjalikult või elektrooniliselt lisaks ülaltoodud andmetele ka andmed kasutatava kantserogeeni teise kantserogeeniga asendamise juhtude kohta.