Kaugtöötamine on Eestis aasta-aastalt üha populaarsust kasvatav. Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel kaugtöö tegemise võimalust kasutanud ligi 30% hõivatutest. Kui pikalt puudus seaduses kaugtöötamise regulatsioon, siis 2022. aasta lõpus see muutus ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus sai sellekohased täiendused. Muudatuste eesmärk oli likvideerida kaugtöö õiguspärast korraldamist seni saatnud ebaselgus.

Uus regulatsioon kohustab tööandjaid järgima kaugtööle kohalduvaid erisätteid ning tagama töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete täitmise viisil, mis on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.

Otsus kaugtöö lubamisest sündigu riskianalüüsist

Kaugtöökoha riskianalüüsi läbiviimine, milline nõue eelnevalt seaduses sõnaselgelt puudus, on nüüd tööandjatele kohustusliku nõudena kehtestatud. Riskianalüüsi koostamise eesmärk on selgitada välja töökeskkonna ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele. Tuvastatud riskid tuleb kajastada riskianalüüsi tegevuskavas, töötajat tuleb neist teavitada ning töötajat tuleb juhendada, kuidas riske ennetada või neid maandada. Välistatud ei ole ka riskide kajastamine üldistatud kujul, st tööandja kaardistab kaugtööga seonduvad riskid üldiselt, näiteks valest tööasendist või kehvast valgustusest tulenevad riskid.