Bob Davids räägib selles TedX kõnes “Management vs Leadership” hästi sellest, mis on peamiseks erinevuseks ülemus olemise (management) ja juht olemise (leadership) vahel. Selleks on kontroll.

Ülemus olla tähendab kontrollida. Läbi kontrolli surub ülemus inimesi tagant tegema neid tegevusi, mis tema arvates edu peaks tooma. Sellest võrrandist on aga puudu inimeste loomulik tahe neid tegevusi teha, mis muutub pikas perspektiivis edu saavutamisel takistuseks.

Kontrolli armastavaid ülemusi teavad kõik. Sageli on need spetsialisti-tüüpi juhid, kes lihtsalt ei suuda mikrojuhtimisest, mis nendele spetsialistina edu tõi, loobuda. Olles aastaid kõiki protsesse ise juhtinud ja kõigel silma peal hoidnud, on nad harjunud omama ülevaadet. Ja ülemuse tüüpi juhi rollis tähendab oma vanas harjumuses olemist töötajate ahistamist nende liigse kontrollimise ja nende töösse sekkumise kaudu.

Sellist detailset kontrollimist võib käsitleda ka käsuliini töös hoidmisena, millega samuti spetsialistid harjunud on. Tähendab ju seadmete puhul käsuliin õigete käskluste andmist, millele seadmed õigete tegevustega vastavad.

Sama analoogiat aga inimeste motiveerimisel kasutades võib lühiajaliselt inimene küll “õigeid liigutusi” teha, aga pikas perspektiivis võib ta muutuda liialt masinlikuks – ta ei mõtle enam kaasa ja ei tunne huvi suurema pildi vastu. See on aga just paljude ülemuste mure oma töötajatega, otsides abi motivatsioonikoolitustest.

Liider olla tähendab järgijate loomist

Liidriks olemine tähendab seevastu töötajates “tahan sinu moodi olla ja sulle järgneda”-tunde tekitamist. Ehk kõlab see liialt romantilisena, aga usutavasti on meie kõikide elus keegi, kellele mõttes alt üles vaatame. Miks ei võiks üheks selliseks inimeseks olla meie enda juht?

Töötajatele eeskujuks muutumiseks on esimese sammuna peeglisse vaadata. Usutavasti on igas juhis midagi, mille üle ta uhkust võib tunda – äkki on ta oma ala proff, äkki on ta hästi meeldiv ja sõbralik. Aga samas on kindlasti meis kõikides ka varjukülg – ka sellele tuleks otsa vaadata, sest liialt oma tugevusi imetledes ja liigset enesekindlust viljeledes võivad ajas juhi märkamata jäänud negatiivsed omadused positiivse varjutada. Seetõttu juht, kes ei ole valmis peeglisse vaatama ja oma varjupoolega tööd tegema, ei pruugi päris liidriks saada. Ja seda isegi juhul, kui kõik eeltingimused tal olemas on.

Soovitused

Alusta küsimusega: mis juhtuks minu meeskonnaga, kui ma kolmeks kuuks puhkusele läheksin ja telefoni ega e-kirjade teel enam kättesaadav ei oleks? See küsimus paneb sind mõtlema sellele, kui palju sa päriselt pead täna oma meeskonda kontrollima selleks, et see toimiks.

Esimese tagajärjeks on õpitud abitus, teise tagajärjeks on tippsooritus.

Vaata peeglisse ja küsi endalt, kas ma olen täna rohkem ülemuse-tüüpi või liider-tüüpi juht? Enda vastu päris ausaks jäädes ei saa sa tegelikult sellele küsimusele vastata, sest sa pole mitte kunagi iseenda alluvuses töötanud. Seetõttu peaks sa seda sama küsima oma meekonnalt.

Mõte sellest, et minna ja küsida endale juhina meeskonnalt tagasisidet annab juba vastuse indikatsiooni – kui see mõte tundub ebamugav ja hirmutav, siis tõenäoliselt oled sa nende jaoks ülemus. Kui see mõte tundub põnev ja huvitav, siis tõenäoliselt oled nende jaoks juht/liider.

Miks?

Ülemusena on sinu ja meeskonna vahel psühholoogiline barjäär. Teid seovad tööülesanded ning teil on töösuhe – te ei räägi üksteisest inimesena. Juhina on sinu ja meeskonna vahel usaldus. Teid seovad ühised huvid – soov ise areneda ja aidata organisatsioonil areneda.
Selleks, et et ise areneda, vajame tagasisidet. Ja seetõttu sa juhina seda küsima lähedki. Ning samal põhjusel nad ka seda mõistavad, ja heameelega sulle seda jagavad.

Näidates välja, et oled huvitatud enda arengust ja küsid endale tagasisidet, näitad eeskuju töötajatele. See muudab ka nende jaoks tagasiside vastuvõtmise lihtsamaks, mis võimaldab sul neid lihtsamini suunata.

Ülemus soovib ainult ise edukas olla. Juht aitab oma meeskonnal edukas olla. Läbi sinult saadava tagasiside kogevad töötajad sagedamini eduelamust, mis on meie kõikide baasmotivaator – me soovime olla edukad. Ja me kõik soovime koos töötada juhiga, järgida juhti, kes aitab meil edukas olla.