Suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud 199 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?

1. Rahvaloendus annab põhjaliku ülevaate, kuidas on elu Eestis kümne aastaga muutunud

   Üks rahvaloenduse põhimõtteid on kokkulepitud loendusmoment ehk kriitiline hetk, mis seisuga inimestelt andmed kogutakse. Loendusmoment on 2021. aasta 31. detsembri varahommik kell 00.00. Loendusmoment tagab, et andmeid saab võrrelda konkreetse ajahetke seisuga. Samuti on rahvaloendused kõiksed ja regulaarsed, mis tähendab, et andmeid kogutakse kõikide elanike kohta iga kümne aasta tagant.

   Mis on loendusmoment?

   Loendusmoment on hetk, mis seisuga on vaja andmed edastada. Nii on võimalik andmeid ka rahvusvaheliselt võrrelda. Loendusmomendiga on oluline arvestada, sest kui inimene vastab küsimustikule näiteks 10. jaanuaril, peavad vastused olema seisuga 1. jaanuar kell 00.00. Kui näiteks 5. jaanuaril sündis vastajale laps, siis loendusesse see kirja ei lähe, sest 31. detsembril ei olnud laps veel sündinud.

2. Nii mahukatel registriandmetel põhinevat loendust pole Eestis varem tehtud.

   Aastaid on tehtud suurt tööd selleks, et riiklikes registrites olevaid andmeid korrastada, muuta neid kvaliteetseks ja usaldusväärseks. Andmeid, mis on kirjas registrites, statistikaamet loenduse käigus paari erandiga (rahvus ja emakeel) inimestelt uuesti ei küsi. Näiteks hariduse või seadusliku perekonnaseisu kohta on andmed riigile kuuluvates andmebaasides juba olemas. Samuti ei küsi statistikaamet, kas ja kus inimene töötab, sest selle info saab töötamise registrist ja tööturuteenuste osutamise registrist.

3. Loenduseks kasutatakse ligi 30 andmekogu andmeid.

   Kõik loenduses kasutatavad registrid on üleval rahvaloendus.ee lehel. Tuntumad neist on rahvastikuregister ja riiklik ehitisregister, lisaks tulevad andmed liiklusregistrist, kinnistusraamatust, surma põhjuste registrist, e-toimikust. Registritega kokkulepitud ajal liiguvad kõik andmed läbi turvalise X-tee keskkonna statistikaameti andmebaasi.

   Mõnede tunnuste allikatena kasutatakse mitut registrit. Kui näiteks eri registrites info inimese haridustaseme kohta erineb, võrreldakse neid ja aluseks võetakse viimati uuendatud andmed.

4. Valikuuringus osaleb umbes 60 000 Eesti inimest.

   Eestis tehakse rahva ja eluruuminde loendus kombineeritud meetodil, mis tähendab, et statistikaamet kogub registritest andmeid kõikide Eesti inimeste kohta ning sellele lisandub valikuuring.

   Valikuuringu küsimustele vastajad on välja valitud üle Eesti juhuvalikuga ja nad saavad kutse osaleda rahvaloenduse küsitlusel nii e-kirja kui ka tavaposti teel. Neile, kes saavad kutse, on kohustuslik küsitlusele vastata.

   Vaatamata selle on kõik Eesti elanikud oodatud vastama veebis valikuuringu küsitlusele, sest mida rohkem on vastajaid, seda täpsem ja täiuslikum on lõpptulemus. Valikuuring on rahvusvaheliselt aktsepteeritud meetod, mis vastab kõikidele kvaliteedinõuetele.

5. Küsitlusega kogutakse vajalikke andmed, mida registrites pole.

   Viimastel loendustel on tulnud täita mitmeid lehekülgi pikka ankeeti. Kui aastal 2011 kulus 2—3-liikmelise leibkonna ankeedikomplekti täitmiseks internetis keskmiselt 51 minutit, siis seekord on küsitluse osa märkimisväärselt lühem ning selle vastamiseks kulub ühe inimese kohta alla 10 minuti.

   Valikuuringu küsitluses on teemad, mis põhinevad peamiselt inimese hinnangutel ja veendumustel. Küsitlus koosneb küsimusest keelte oskuse, murrete, religiooni, rände ja tervise kohta. Tervise ja religiooni küsimused on vastamiseks vabatahtlikud.

   Küsitluse tulemuste põhjal saavad otsustajad, kes meie igapäevaelu kujundavad, teha kvaliteetsed ja asjakohaseid otsuseid. Näiteks on võimalik terviseküsimuste vastustest teada saada, kus elab rohkem tervisest tulenevate piirangutega inimesi, mis vanuses nad on ja sellest lähtuvalt planeerida paremini tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Rännet puudutavate küsimuste põhjal saab analüüsida, kui suurt osa Eesti elanikest mõjutab lühiajaline mobiilsus ja pendelränne. Samuti võimaldab loendus hinnata muutusi siht- ja lähteriikides ning prioritiseerida riike, kellega oleks Eesti välisesindustel vaja koostööd tugevdada.

6. Küsitlusele on võimalik vastata mugavalt veebis.

   Loenduse küsitlus toimub selle aasta 28. detsembrist kuni järgmise aasta 15. jaanuarini. Sellele saavad kõik Eesti elanikud vastata mugavalt veebis endale sobival ajal ja kohas.

   Kui elanikud, kes sattusid juhuvalikuga kohustuslikku valikuuringusse, ei saa veebis vastata, võtab nendega ühendust statistikaameti küsitleja, et leppida kokku küsimustele vastamine telefoni teel või näost näkku kohtudes. Küsitlejad tegutsevad järgmise aasta 22. jaanuarist kuni 20. veebruarini.

7. Oma rahvastikuregistri andmeid täpsustades saab inimene loenduse õnnestumisele ja kogutud andmete kvaliteedile kaasa aidata.

   Leia mõni minut, et kontrollida veebiaadressilt www.rahvastikuregister.ee üle, kas kõik sinu kontaktandmed nagu e-post, telefoninumber või elukoht on õiged. See on tugev alus eesootava e-loenduse õnnestumiseks.

   Statistikaameti poolt tellitud avaliku arvamuse uuringu järgi oli vaid 17% inimestest viimase aasta jooksul käinud e-rahvastikuregistris. Positiivne on aga see, et 87% vastanutest olid valmis oma andmeid seal uuendama.

8. E-loendus tuli, et jääda.

   Sel korral kasutatakse rahvaloenduseks veel kombineeritud meetodit, kuid edaspidi loodab statistikaamet üle minna täielikult registripõhisele loendusele. See võimaldaks rahvaloendust teha kas või iga päev, ilma inimestelt küsimusi küsimata.

   Viimasel, aastal 2011 tehtud rahvaloendusel vastas veebis 67% Eesti elanikest. Sellega püstitasime loendusel internetis vastamisega maailmarekordi. Nüüd on eesmärk selge, teha veebis vastamise osas veelgi parem tulemus!

9. Rahvaloendusel kogutud andmed on tugevalt kaitstud.

   Rahvaloenduse tulemusi avaldatakse järgemööda järgmise aasta jooksul.

   Loendusel kogutud andmed on rangelt kaitstud, kohustus andmeid kaitsta lähtub nii isikuandmete kaitse kui ka riikliku statistika seadusest. Andmete töötlusele on seatud ranged turvanõuded ning neid kasutatakse ainult statistika ja teaduse tegemiseks.