Esimene teadaolev rahapesu juhtum viib meid aega, kui Jeesuse reetmise eest maksti tema jüngrile paarkümmend hõberaha, mida hiljem hakati nimetama veriseks rahaks. Tänapäeva rahapesuvastane võitlus tähendab, et ainuüksi Swedbank jälgib iga päev kõiki suurusjärgus 700 000 panka läbivat makset ja poolt miljardit omanikku vahetavat eurot.
Rahapesu mõiste pärineb sajanditagusest Ameerikast kui maffialiider Al Capone illegaalsest alkoholiärist pärit raha temale kuuluvates Chicago pesumajades “legaalseks” tuluks muutis. Tänapäevase süstemaatilise rahvusvahelise rahapesuvastase võitluse algus on 1980ndatel, kui järjest enam ausasse majandusse imbusid narkoäri ülikasumid. Need hakkasid kõigutama ausaid ettevõtteid ja ähvardasid hävitada tervete riikide majandusi.
Nii asutasidki G7 riigid 1989 aastal Rahapesuvastase toimkonna ehk FATF. See on valdkonna maailma kõige mõjukam organisatsioon, mis kehtestab rahvusvahelised rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased standardid. Organisatsiooni suunised ei ole maailma riikidele otseselt siduvad, kuid pikemaajalisem eksimine FATFi reeglite vastu võib tähendada rahvusvahelisest finantsmaailmast välja lõikamist, mis laostaks majanduslikult ükskõik millise riigi.
Kui algselt olid reeglid olulised narkokuritegevusest pärineva raha välja surumiseks ausast majandusest, siis aja jooksul on niinimetatud eelkuritegude ring oluliselt laienenud. Täna hõlmab see kõiki kuritegevuse liike, mille tulemusena teenitakse “musta tulu”. Alates viieeurosest annetusest terroristlikule organisatsioonile kuni maksudest kõrvalehoidumise või keskkonnakuritegudega teenitud tuludeni. Alates 2001. aastal maailma vapustanud terroriaktidest on rahapesu kõrval muutunud eriti oluliseks just terrorismi rahastamise tõkestamine ja rahvusvaheliste sanktsioonide järgimine.
Lihtsad reeglid, mille täitmisest on kasvanud eraldi tööstusharu
Läbi kolmekümne aasta on Rahapesuvastane toimkond teinud põhjalikku tööd ja reeglid ebaseadusliku raha välja tõrjumiseks on muutunud järjest konkreetsemaks ja selgemaks. Küll aga on reeglite täitmine muutunud ajaga järjest keerulisemaks. Mitte lisandunud rahapesuvastase võitluse valdkondade või ebaselguse, vaid finantssektori enda kiire tehnoloogilise arengu tõttu, mis on muutnud pangateenused inimestele kättesaadavamaks ja kiiremaks.
Teenuste kättesaadavus ja mugavus on klientidele äärmiselt vajalik ja oluline muutus, mis kasvatab majanduslikku aktiivsust aga rahapesu tõkestamist silmas pidades on tõeline väljakutse. Muudatuse hoomamiseks võiks mõelda sellele kuidas tehti makseid 30 aastat tagasi ja täna. Kui kaua kulub telefoni haaramisest raha laekumiseni teisel pangakontol? Parimal juhul mõne sekundi kestev hetk ongi panga jaoks aeg, kui tuleb langetada otsus kas tegemist on ausa rahaga.
Selleks, et mõista, mis tempos peab tõhus järelevalve toimima, siis näiteks ainult Swedbanki läbib päeva jooksul keskmiselt rohkem kui 700 000 erinevat makset ja omanikku vahetab suurusjärgus 450 miljonit eurot. Reeglite täitmiseks tuleb tegelikult jälgida kõiki neid makseid. Ka ausaid ja igapäevaseid makseid, et eristada neist kahtlased. See kõik tähendab ühele pangale, et kui varem jälgiti piltlikult öeldes randa ujuvaid vaalasid, siis täna tuleb reeglite täitmiseks jälgida rannaliiva igat osakest, et ennustada vaalade asukohta maailmameres.
Kui enamasti seostatakse rahapesuga suuri sadadesse tuhandetesse ja miljonitesse ulatuvaid summasid, siis tänapäeval on ühekordsed suured maksed jäänud harvemaks. Kasvanud on suurte summade jagamine paljudeks väiksemateks makseteks. See muudab kuritegeliku maailma raha üles leidmise keerulisemaks. Õnneks on vastukaaluks arenenud ka tehnoloogia, mis võimaldab hoomamatuid andmehulkasid lihtsamini hallata. Küll aga ei pääse finantssektor üha suurematest investeeringutest inimtööjõudu ja tehnoloogiasse.
Swedbanki kogemusest võime täna sirge seljaga öelda, et oleme kõvasti pingutanud, et pangas oleks ainult tõestatud päritoluga raha ning ebaseadusliku raha püüdmisel ei teki enam süsteemseid vigu. Swedbanki investeeringud rahapesu tõkestamisse on kasvanud kordades ning aastast 2017 on põhitööna ainult rahapesu vastase võitlusega tegelevate töökohtade hulk mitmekordistunud ja kasvanud rohkem kui 160 töötaja võrra. Arvestades, et 90% Eesti ettevõtetest annab tööd kuni kümnele inimesele on see võrdne paariteistkümne ettevõtte meeskonnaga.
Võitluses ebaseadusliku rahaga on finantssektori jaoks ka negatiivne pool. Suurenenud fookus rahapesuvastasele võitlusele tähendas, et näiteks möödunud 2020 aastal on ainuüksi Swedbank pidanud loobuma ligikaudu kahest tuhandest kliendist, kes ei ole olnud valmis koostööks, et selgitada raha päritolu või maksete tagamaid. Rõõmustavama poole pealt oleme samal perioodil alustanud koostööd rohkem kui 26 000 ettevõtte ja inimesega, kes austavad meie pingutusi rahapesuvastases võitluses.
Uus ühiskondlik standard
Ainult pankade pingutustest rahapesu ja finantskuritegudega võitlemisel jääb ikkagi väheks, sest edukas finantskuritegude ja rahapesuvastane võitlus on meeskonnamäng, mis vajab koostööd. Ühes meeskonnas peavad tõhusat koostööd tegema seaduste loojad, finantssektor, millest pangad on ainult üks osa ning järelevalve- ja uurimisorganid. Eesti puhul riigikogu, valitsus, finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo, politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, kaitsepolitseiamet, prokuratuur, kohtud ja koos pankadega kõik turul tegutsevad finantseerimisasutused. See on meeskond, kes istub rahapesuvastases võitluses ühel pool lauda.
Selle koostöö lihvimine nii siseriiklikult kui ka riikide vahel on oluline. Kuigi rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tähtsus panganduses on kasvanud eriti hoogsalt alates 2001 aasta septembri terrorirünnakutest, siis ei ole oodata, et see tulevikus kahaneks.
Aktiivne võitlus rahapesu ja finantskuritegudega on uus ühiskondlik standard. Me kõik, inimeste ja ettevõtetena, peame õppima koostööd tegema ja arvestama aegajalt tekkida võivate ebamugavustega sarnaselt lennujaama turvakontrollile või politsei tegevusele kiiruseületajate ja joobes juhtides vastu. Ainult nii on võimalik tagada ohutu ja stabiilne ühiskond, kus kõigil on turvaline ja hea elada.