Kuigi pesumasina funktsioon seisneb plekkide eemaldamises, ei pea siiski kõiksugu määrdunud esemeid oma koduses majapidamises puhastama. Kui mõned plekid on lihtsalt jonnakad ning vajavad erilist hoolt, siis leidub ka plekke, mis on ohtlikud inimese tervisele või võivad pesumasinat ning kuivatit kahjustada.
Juhtiva tekstiiliettevõtte Lindström Eesti tootmiste juht Katrin Maisa selgitab, milliste elualade esindajad ei peaks kindlasti oma töörõivaid koju puhastamiseks viima.
Mehaanikud
Mootoriõli- ja bensiiniplekid ei ole ainult raskesti eemaldatavad ning tugeva iseloomuliku lõhnaga, vaid ka tuleohtlikud. Bensiin ning õli reageerivad kuivati kõrgele kuumusele, mille mõjul võivad tuleohtlikest ainetest läbiimbunud riided süttida, seepärast peab selliste plekkidega riideid kuivatama vaid õues või restil. Tööriided, mis päevast päeva bensiini või erinevate mootoriõlidega kokku puutuvad tuleb nii kanga omaduste säilimise kui ka plekkide tõhusama eemaldamise huvides viia hoolduseks spetsialistide kätte. Lisaks puuduvad kodumajapidamises ohtlike jäätmete puhastussüsteemid, mis tähendab, et keemilised ained võivad läbi reovee loodusesse sattuda. Tööstusliku pesu pesemisel kasutatakse spetsiaalseid reovee puhastusseadmeid, mis tagavad, et ohtlikud kemikaalid loodusesse ei jõua.
Teetöölised
Samal põhjusel kuuluvad riskigruppi ka teetööliste igapäevased töötunked – ka õliste poriloikude pritsmed jätavad riietele bensiinilõhnalisi rasvaseid plekke. Kuigi pesumasinas on süttimise oht väike, kahjustavad bensiinised riided pesumasina plastikosi ja kummist tihendeid ning trumlisse jääb tugev bensiinilõhn, mis jääb külge puhastele riietele veel mitme pesukorra vältel. Lisaks tasub silmas pidada, et tavapesu rikub teetöölistele eluliselt tähtsad helkurribad ega pruugi täielikult puhastada määrdunud neoonvärvi – selle tagajärjel ei ole inimene enam hämaras või pimedas nähtav.
Meditsiinitöötajad
Tervisele kõige suuremat ohtu kujutavad eelkõige vereplekkide ja teiste kehaeritistega kokku puutunud töörõivad, mis võivad kanda viiruseid ning olla nakkusohtlikud. Vereplekid tulevad maha külma veega, kuid pestes riideid madalatel temperatuuridel võivad haigustekitajad kanduda üle teistele esemetele, mida masinas koos nendega pestakse või koguni pesumasinasse jääda. Tööstusliku pesu puhul pannakse sellised ohtlikud jäätmed isesulavasse kotti, millega koos need masinasse pannakse, et vältida töötaja kokkupuudet ohtlike viiruste ja bakteritega. Lisaks eriprogrammile tehakse meditsiinirõivastele desinfitseeriv pesu, mis tagab nende hügieenilise puhtuse.
Laborandid
Kõrge süttimisohuga plekkide alla käivad ka alkoholiplekid. Suur risk alkoholiplekkide tekkeks on laborantidel, kes puutuvad keskmisest tihemini oma töös kokku lahustega, mis sisaldavad suures koguses piiritust. Lisaks süttimisohtlikele alkoholiplekkidele võib kitlitele sattuda jääke ka muudest ohtlikest bakteritest ning keemilistest ainetest, mida ei taha ega tohi kindlasti kodusesse pesumasinasse tuua.
Ehitajad
Erilist kohtlemist väärivad ka ehitusplatsil kasutatavad töötunked, mille igapäevased plekid ulatuvad lahustitest ja värvidest kuni tsemendini. Professionaalsed ettevõtted, mis on spetsialiseerunud muuhulgas ka ehitustööriiete hooldusele, hoiavad neid spetsiaalsetes kastides, sest umbses keskkonnas hoitud õli- ja värvieemaldusplekkidega riided võivad süttida. Kodusesse pesumasinasse eksperdid ehitusobjektil kantud riideid panna ei soovita, sest hangunud tsemendijäätmed ummistavad kalli kodumasina.
Maalrid
Ülimalt tuleohtlikud värvi- ja lakieemaldiplekkidega riided ei pea kuuluma klassikalise pesukorvi sisu hulka. Plekkidest eralduvad mürgised ning tuleohtlikud aurud kahjustavad kodumasinat. Lahustiplekid peavad kindlasti enne pesemist erihooldust saama – kui viite plekilised riided professionaali juurde, siis andke ka neile märku, mis plekkidega on tegu, et riiete puhastamise protsess oleks ohutu nii tekstiilile kui ka nende eest hoolitsejatele.
