Kolmapäeval, 28. septembril allkirjastati täistera mõiste kasutamise hea tava soovituslik leping, mille alusel peab täistera pagaritoodetes teraviljast koostisosasade sisaldus olema vähemalt 50 protsenti, täisterapasta puhul aga 100 protsenti; kava kohaselt hakkaks see kehtima tuleva aasta lõpust.

"Siiani oli reguleerimata, millist toodet võib nimetada täisteratooteks ning selleks sai olla näiteks ka leib, milles on vaid 5 protsenti täisterajahu. Nüüd on pagaritoodete puhul normiks aga 50-protsendiline täisterajahu sisaldus," ütles toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et esmakordselt lepitakse Eesti toidusektoris laiapõhjaliselt kokku ühe mõiste kasutamine ja kehtestatakse sellele konkreetne standard, mida järgida. Täistera mõiste määratlemine lihtsustab Potiseppa hinnangul oluliselt tarbijate valikuid, kuid on samas selgeks suunaks ka toidutööstustele.

"Täistera mõiste hea tavaga on liitunud juba Eesti suuremad pagaritööstused, jahu- ja pastatootjad, pudruhelveste ja ekstrudeeritud täisteratoodete tootjad", ütles Potisepp. Tema sõnul võiks hea tava põhimõtted võtta kasutusse võimalikult palju toidutööstusi. Hea tava kokkuleppele minnakse üle järk-järgult, eesmärgiga hakata seda toiduainetööstuses järgima hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

Täistera mõiste Hea tava leppisid kokku Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, maaeluministeerium, veterinaar- ja toiduamet ning Tervise Arengu Instituut. Täistera mõiste hea tavaga on liitunud pagaritööstused Leibur, Eesti Pagar ja Fazer. Samuti Tartu Mill; Balti Veski, Balsnack, Hagar, Sangaste Linnas.