2020. aasta läheb ajalukku tervise- ja majanduskriisi aastana. Selle aasta jooksul on palju kõrvutatud majanduslikku heaolu tervisega – kumb on olulisem ja tähtsam. Nagu ka Eestis on mitmed öelnud, ei pea neid kahte omavahel eraldi käsitlema, sest nad käivad kokku. Siiski on liialt vähe tähelepanu pööratud sellele, et tervishoiukulud on investeering majanduskasvu.
McKinsey rahvusvaheline instituut on proovinud leida seoseid majandusliku heaolu ja tervise vahel. Järgneva 20 aasta kohta tehtud analüüsi kaasati üle 200 riigi ja vaadeldi iga riiki eraldi.
Enne tulevikku vaatamist peaks heitma pilgu minevikku, et aru saada, mis on juhtunud oodatava eluea ja majanduskasvuga. Alates 1900. aastast on oodatav eluiga maailmas pikenenud keskmiselt 40 aasta võrra, ulatudes 2017. aastaks 73 eluaastani. Sealjuures on maailma rahvastiku hulk kasvanud 1,6 miljardilt 7,5 miljardini ehk rahvastik on kasvanud 4,5 korda. Seega on tööjõu hulk märkimisväärselt suurenenud. Majandusteadlane Suchit Arora on leidnud, et arenenud riikide 20. sajandi majanduskasvust on tulnud kolmandik rahvastiku tervise paranemisest.
Kuigi inimeste tervis on pidevalt paranenud ja tööealise elanikkonna hulk on jõudsalt kasvanud, siis arenguruumi on veelgi, sest kehv tervis või haigestumised hoiavad suurt hulka inimesi tööturult eemal. McKinsey hinnangul oleks selleks puudujäävaks tuluks olnud 2017. aastal 12 triljonit dollarit ehk 15% maailma SKPst. Tervis ei parane enam nii kiiresti kui varem ja seda just arenenud riikides peamiselt rasvumise ja vaimse tervise probleemide tõttu.
Arenenud riikides on oluline rohkem teadvustada, et tervisesse panustamine aitab toime tulla rahvastiku vähenemise ja vananemisega. McKinsey on hinnanud, et järgmisel 50 aastal on tööjõu kasv 1,5 protsendipunkti aeglasem (1,8%-lt langeb 0,3%-ni) kui eelneval 50 aastal. Nii nagu Eestis, on ka maailmas töökäte puudus ja puudu on just kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.
McKinsey hinnangu järgi annaks haiguskoormust vähendada 40% ja selle tulemusena kasvaks keskeas olevatel inimestel tervena elatud aastate hulk kümne aasta võrra ning saaks öelda, et 65 on uus 55. Haiguskoormuse vähenemine tuleb 70% juhtudel ennetusest, mis hõlmab puhtama ja turvalisema keskkonna loomist, tervislikuma käitumise toetamist ja vaktsiinide kasutamise laiendamist.
Suurema tervisesse panustamise kaudu saaks 2040. aastaks kasvatada maailma SKP-d 12 triljonit dollarit, mis oleks 0,4 protsendipunkti suurem aastane majanduskasv kui muidu (2,6% vs. 3,0%). Ennetustegevuse laiendamine pole küll lihtne, aga on ainuke viis, kuidas hoida inimesed tervemad ja tervishoiukulud kontrolli all. Lisaks on hinnatud, et heaolu võiks sellest kasvada 100 triljonit, sest inimesed hindavad tervena elatud aastaid väga kõrgelt. Tulude kõrval on olulised ka kulud, mis hinnangute järgi oleks 2–4 korda väiksemad SKP kasvust. Kui kõrge sissetulekuga riigid panustaksid tervisesse ühe euro, siis tagasi majandusse saaksid nad kolm eurot. Lisaks rahalisele kasule on tugeva tervisega inimene haigustele vähem vastuvõtlik.
Loe lisaks: Elame kauem, aga mitte tervemana
