Vabatahtlik tegevus põhineb inimese enda vabal tahtel ja tema motivatsioonil ning selle eest ei saada tasu.
Eestis mõeldakse vabatahtliku tegevuse all oma aja, energia või oskuste pakkumist vabast tahtest ja rahalist tasu saamata peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks, kuid ka teiste heaks tehtavaid tegevusi. Oma pereliikmete abistamist ning rahalisi või esemelisi annetusi ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
2013. aastal korraldas Poliitikauuringute Keskus Praxis uuringu teemal “Vabatahtlikus tegevuses osalemine 2013”, mille eesmärk oli anda ülevaade vabatahtlikus tegevuses osalemisest Eestis ja selle valdkonna muutustest. Tegemist oli kordusuuringuga. Esimene samalaadne toimus 2009. aastal. 2014. aastal küsis RMP.ee toimetus oma lugejatelt, mis motiveerib neid vabatahtlikus tegevuses osalema.
Praxise uuringus koguti andmeid kahes etapis nii ankeetküsitluse ja fookusrühma intervjuude kaudu. Ankeetküsitluse puhul oli valimi suurus 1000 inimest. Fookusgruppi kutsuti 39 inimest, kellest reaalselt osales 12. RMP.ee gallupile vastajaid oli kokku 29, mis paneb mõtlema, kas RMP.ee lugejad ei osale väga vabatahtlikus tegevuses või osata hinnata, mis neid seda tegema innustab.
Ajendid midagi teha või mitte teha on erinevad alustades praktilistest asjaoludest ja lõpetades inimeste väärtushinnangutega. Praxise uuringus tunti muu hulgas huvi, mis motiveerib küsitletuid vabatahtlikus tegevuses osalema. Sama uuris RMP.ee toimetus ka oma lugejatelt.
Tulemustest selgus, et kõige enam motiveerib vabatahtlikke võimalus saada oma tegevusest ja saavutustest emotsionaalset rahulolu ning soov aidata teisi inimesi. RMP.ee lugejad hindavad kõrgelt ka uutes olukordades/tegevustes enese proovilepanekut. Praxise uuringus osalenutest pidasid koguni 71% vastanutest oluliseks rahuldada vabatahtliku tegevuse kaudu oma saavutus- ja tunnustusvajadust. RMP.ee lugejad ei otsi vabatahtlikust tegevusest niivõrd emotsionaalset rahulolu (14%), kuivõrd soovi end proovile panna (31%).
Vajadus teisi inimesi aidata ja soov tunda end vajalikuna on ühtviisi kõrge nii Praxise küsitletute (70%) kui ka RMP.lugejate (38%) seas.
Vabatahtlikus tegevuses osalevad paljus inimesed erinevatelt elualadelt, kelle sotsiaalne ja majanduslik pagas on erinev. See loob võimalused kohtumiseks ja koos tegutsemiseks väga erinevate ja omanäoliste inimestega. Vabatahtlik tegevus ei ole koht, mida tehakse uute tutvuste ja kontaktide loomise eesmärgil. Vaid 3% RMP.ee küsimusele vastanute eesmärk on vabatahtliku tegevuse käigus saada uusi tutvusi ja luua kontakte.
Praxise uuringus osalenutest pidas uute tutvuste ja kontaktide loomist oluliseks 61% ning oma teadmiste ja kogemuste jagamist tähtsaks 53% küsitletutest. RMP.ee lugejatest hindas oma teadmiste ja kogemuste jagamist tähtsaks 14% vastanutest.
RMP.ee gallup (% vastanutest) |
Praxise uuring (% osalenutest) |
|
Saada oma tegemistest/saavutustest emotsionaalset rahulolu | 14 | 71 |
Aidata teisi inimesi | 38 | 70 |
Tunda end vajalikuna | 62 | |
Panna end proovile mõnes uues valdkonnas, tegevuses | 31 | 43 |
Saada uusi tutvusi, luua kontakte | 3 | 61 |
Jagada oma teadmisi, kogemusi | 14 | 53 |
Lõppu võiks ehk tuua Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingus tegutseva 86aastase vabatahtliku Erna Kase mõtted: "… vabatahtlik töö ja teiste abistamine on tähtis ja sügavuti ulatuv toiming. Niisugune töö on kahepoolne. /…/ Kui oled seda tööd õigesti teinud, siis ka tunned, mida selle eest vastu saad." (Postimehe teemaleht "Kuldsed aastad" 11. november 2014)