Liisingumaksed tõusevad, kodulaenumaksed tõusevad, masendus tõuseb. Nii mõtleme, kui kuuleme järjekordset uudist kõikvõimsast euriborist. Tekib küsimus: kes siis üldse võidab sellest muutusest? Tõsi, veidi tõusevad ka pangahoiused, kuid tegelikud suured võitjad on võlakirjad.
Kuni eelmise suveni saime ligi seitse aastat nautida ülimadalat euribori liisingumakset. Nii madalat, et eelmisel korral, kui intress nõnda madal oli, polnud isegi liisinglepingut meie nüüdses tähenduses, veel vähem mingit euribori.
Aga nagu ikka, mündil (antud juhul, intressil) on kaks külge
Tõeliselt suur raha liigub maailmas võlakirjade vormis. Seejuures pole võlakiri midagi muud kui uhke nimetus laenulepingule. On raha väljastamise aeg, on kokku lepitud intress ja tagasimakse. Näiteks vaadates ringi meie koduhoovis, siis võlakirjade vormis on laenu võtnud nii Eesti riik kui paljud meie suurimad ettevõtted. Mis on aga selle mündi teine pool? Kus asuvad nüüdse muutuse võitjad? Rohkem kui 90% Eesti inimeste jaoks on selleks nende pensionisäästud teise samba fondides. Pensionifondid on need, kes investeerivad võlakirjadesse suurelt.
Teiste sõnadega: kõik need viimased aastad kui intresse eriliselt madalal hoiti, hoiti ühes sellega madalamal ka pensionikogujate vara tootlust. Laenu võtjaid eelistati säästjatele. See on nüüd muutunud. Ja muutunud järsult. Koos selle muutusega oleme liikvele asunud ka fondides – pea neli aastat pole LHV fondid börsidelt soetanud nii palju uusi võlakirju kui eelmise aasta viimases ja selle aasta esimeses kvartalis.
Praegusesse olukorda, kus võlakirjad on taas atraktiivsed investeeringud, ei saabutud valutult. Periood 2020. aasta lõpust kuni 2022. aasta sügiseni oli üks raskemaid viimastel aastakümnetel. Kes vähendas portfellis riski juba palju varem, andis ära osa tootlusest ja oli vahepeal naerualune, kes seda ei teinud, kaotas lõpuks nii vahepeal teenitud tootluse kui veel enamgi. Eelistame jätkuvalt kuuluda esimeste hulka.
Hoidsime paar aastat tavapärasest palju kõrgemat osa fondi varadest rahas või väga lühikestes võlakirjades. Hoidsime oma klientide vara nii kaitstuna kui vähegi võimalik negatiivsete intresside hullusest. Me pole kunagi pidanud riskantsemaid võlakirju esimeseks eelistuseks, kuid vähendasime nende osakaalu pandeemia järgselt veelgi. Peljates just täpselt seda hiljem juhtunud hinnalangust ja järelmõjusid Silicon Valley Bank tüüpi olukordades. Vaevalt on see nüüd viimane probleemne koht.
Pensionifondid tegutsevad võlakirjadega kahel peamisel viisil. Juba olemasolevate võlakirjade ostmine ja müümine börsidelt on vaid üks pool. Parema tootlusega fondid reeglina tegelevad aktiivselt ka otse ettevõtetele laenamisega. Kui valikuid on rohkem, on võimalik ka tootlust saavutada madalama riskiga.
Portfelli teine osa ehk kohalikud börsivälised võlakirjad on meie kõige väiksem varaklass – võrrelduna börsiaktsiate, võlakirjade, kinnisvara, toorainete ja erakapitaliettevõtetega. Soovime seda siiski kasvatada. Eesmärgiks on ainult intresside teenimine, teeme ainult neid investeeringuid, mida soovime hoida kuni tagasimakseni ja käsitleme neid samamoodi kui pangad Eesti ettevõtetele välja antud laenusid. Vahe on vaid selles, et intressi teenivad pensionikogujad, mitte pank. Selliste investeeringute ajahorisont on loomulikult pikem, kuid ka pensioni kogumise periood on finantsmaailma mõttes pikk aeg.
Üks huvitav trend meie portfelli puhul on olnud see, et võlakirju on pigem lunastatud hoopis enne lõpptähtaega: koos kõikide intresside ja lisapreemiatega. Selliste investeeringute kohta saab julgelt öelda, et tootlus ületas ootusi. Pensionireformiga kaasnenud ajutine segadus suunas meid olema ettevaatlik uute investeeringute suhtes. Tulemuseks on olnud portfelli mahu vähenemine ja koos aja möödumisega olemasolevate võlakirjade tagasimakse tähtaja lähenemine. Riskantsemaid ehk väga pika tähtajaga investeeringuid LHV fondides ei ole. Seda teadlikult – investeeringute juhtimise vaade on sama kui ennist toodud börsivõlakirjade puhul. Kui ettevõtete puhul peaks ilmnema raskusi võla teenindamisega, vähendame laenu väärtust samamoodi nagu teeks seda pangadki. Seni ei ole meie fondid kaotanud ühtegi senti ühegi sellise Eestisse tehtud investeeringu pealt.
Võlakirjabörside hinnalanguse järgselt asusime eelmisel sügisel taas aktiivselt uusi investeeringuid tegema. Me ei usu kaugeltki, et kõik probleemid on selja taga, kuid esimest korda aastate jooksul näeme atraktiivseid väärtpabereid. Saame lubada endale häid oste, sest hoidsime suuremas mahus likviidsust varuks. Samamoodi soovime taas kasvatada kohalike ettevõtete võlakirjaportfelli. Meie viimaste aastate kogemus kohalikke projekte tehes on väga positiivne. Kaalume häid investeeringuid mõlemalt suunalt ja ei viska midagi kõrvale ainuüksi nende päritolust tulenevalt. Parim tootlus saab tulla ainult siis kui valikus on võimalikult palju alternatiive.
Intressitasemete tõus aga tähendab, et võlakirjade atraktiivsus varaklassina on samuti taas üle aastate tõusuteel.
