Argipäeva õhtuti seisan pidevalt silmitsi olukorraga, kus küsin endalt, mida jälle kodakondsetele süüa teha. Kui muud toredat mõtet ei teki, kasutan juba sissetallatud radu ehk …
Panen ahju sooja. Võtan ühe õhukese lavaši (ühed ütlevad, et see on Armeenia päritolu lame leib, aga teised nimetavad hoopis Kaukaasia leivaks) ja laotan selle lauale. Määrin lavašile sulajuustu, nii et leib on ühtlaselt kaetud. Järgmiseks riputan juustule singikuubikuid või laotan hoopiski parasjagu külmkapis leiduvat sinki või suitsuvorsti. Singi ja vorstiga on nõnda, et seda panen täpselt nii palju, kui parasjagu heaks arvan, enamasti piirdun paari reaga. Seejärel raputan singile paar peotäit riivitud juustu, mis marki parajasti sõltub igaühe enda eelistustest (olen kasutanud erinevaid, aga viimasel ajal maitseb hästi Valio Eesti Rammus). No ja lõpetuseks väike köögivili, üks paprika (kuubikuteks lõigatud) või paar peotäit põld-võõrkapsast ehk rukolat. Kui tahan teravaid elamusi, siis puistan vahele ka natuke peenelt viilutatud tšillipipart (mis värvi, see ei oma tähtsust).
Siis tuleb see kõik kenasti rulli keerata, pealt sulajuustuga üle võõbata, veel natuke riivjuustu lisada ja ahju. Kes neid ahjukraade täpselt teab, aga umbes 175 kraadi juures 10-15 minutit või nii kaua, kui tundub, et nüüd võiks küll juba sööma hakata.
Enne serveerimist lasen paar minutit jahtuda, lõikan parajad näpu vahel söömise tükid ja …
… head isu!
