Pingeline töö, suur vastutus, ajapuudus ja puhkuse edasilükkamine kurnavad inimese nii ära, et viimaks ei saa ta enam korralikult magada.
Teaduskirjanduse põhjal kannatab mitmesuguste unehäirete all ligi veerand lastest ja pooled täiskasvanutest.
2001. aastal avasid Mae ja Aigar Pindmaa Võrus Kubija hotellis unehoiukeskuse, kus uuritakse ja ravitakse unega seonduvaid tervisemuresid.
Maailmas on viimasel ajal unemeditsiin jõudsasti arenenud ja sellest on kujunenud tõsiseltvõetav meditsiiniharu. Une ja unehäirete kohta on tehtud põhjalikke uuringuid, kuid Eesti arstid on alles viimasel ajal hakanud “unehaigustele” suuremat tähelepanu pöörama. Mae Pindmaa sõnul lähtuvad nii Tartu kui Tallinna arstid, kes on probleemidega seni tegelnud, oma erialast, kuid kompleksset ülevaadet unehäiretest veel pole.
Idee rajada unehoiukeskus tekkis Mae Pindmaal siis, kui ta siirdus Tartust Võrumaale elama. Olles 18 aastat töötanud ülikooli kliinikus pediaatri ja kardioloogina, teab ta, et paljude haigustega kaasnevad unehäired. Kubija unehoiukeskuses saabki ta ära kasutada oma seniseid kogemusi meditsiinis ning samas teha midagi uudset ja huvitavat.
Pindmaade erameditsiiniettevõttesse võivad pöörduda kõik, kellel on unega ja unehäiretega kaasnevaid tervisehädasid. Unehoiukeskuses töötavad kardiloog, neuroloog, kõrva-nina-kurguarst ja taastusraviarst, samuti on keskusel võimalus kasutada SA Lõuna-Eesti Haigla teenuseid.
“Unehäired on laialdane mõiste, aga Eestis on viimasel ajal ehk rohkem räägitud uneapnoest ehk uneaegsetest hingamisseisakutest, kuid see on vaid unehäirete üks tahk. Teine on tõelised unehäired – õhtul inimene ei uinu, ärkab liiga vara või öösel üles või on tal mingid muud juhtumid une ajal,” nendib doktor Pindmaa.
Eestis valitseb tendents, et uneapnoed seostatakse kohe nina-kurgukirurgiaga, aga doktor Pindmaa seda nii ei näe, tema arvates tuleks enne teisi meetodeid proovida.“Meie vaatame iga inimest kui tervikut ja tahame talle pakkuda abi, et ta saaks puhata ka pingelisel tööperioodil öösel välja. Paljude alade tipptegijad annavad endast kõik ega mõtle puhkusele enne, kui tervis üles ütleb. Meil saavad nad kosutada hinge ja vaimu, tegelda kehakultuuriga,” ütleb Aigar Pindmaa.
Uneuuringute tegemiseks soovitab doktor Pindmaa õhtuks kohale tulla. Hakatuseks vestleb ta patsiendiga ja teeb samal ajal arstliku läbivaatuse. Paljudel on lihtsalt vaja oma probleemid välja rääkida. “Tegelen inimesega tund-paar ja siis pannakse tema kehale uneuuringuandurid, mis registreerivad kogu une olemuse õhtust hommikuni.
Andurid fikseerivad aju aktiivsuse, lihaste liikumise, hingamisrütmi jms. Samuti näitavad nad, millises unefaasis midagi toimub, kui tihti ärkab inimese aju öö jooksul üles (aga ta ei taju seda), kuidas kulgeb uni pindmisest unest unenägude unne ja sügavasse unne,” selgitab Mae Pindmaa.
Järgmisel hommikul on näha, kas on tegemist hingamis-, psüühikahäiretega või ajutegevuse probleemidega, kuidas töötas inimese süda. Vastavalt sellele võtab arst vastu otsuse ja määrab ravi.
Doktor Pindmaa sõnul on kõige lihtsam apnoed ravida. “Siis me kasutame püsiva positiivrõhu seadet, mis hoiab inimesel öösel hingamisteed lahti ega lase neil kokku langeda.”
Sellest aparaadist on paljud abi saanud. Ühe uneuuringu läbi teinud advokaadi sõnul diagnoositi tal keskmiselt mõõdukas unepeetus. Juba pärast esimest aparaadiga magatud ööd tajus ta seadme efektiivsust. Paarinädalase kasutamise järel oli mehel kerge tõusta, sest ta oli välja puhanud, töövõime ja pingetaluvus olid kasvanud.
Tema sõnul peaks iga krooniline norskaja seadet kasutama, kuid kahjuks muutub takistuseks komplekti kõrge hind. Muidugi pole aastate perspektiivis 12 000 krooni ehk nii suur summa, aga vähemalt uuringuid unehoiukeskuses võiks haigekassa kas või osaliselt kompenseerida.
Unehäirete raviks pakutakse Kubija unehoiukeskuses kõikvõimalikke veeprotseduure, massaaþe, mis lõõgastavad, ergutavad verevarustust, toovad organismist jääkaineid välja jne. Doktor Pindmaa soovitusel oleks õige keskuses viibida vähemalt nädal, kuid kahjuks näitab elu, et paljud abivajajad saavad töö tõttu olla kohal vaid paar ööd.
Uuringud on näidanud, et unehäired süvendavad südame-veresoonkonna probleeme, ainevahetushäireid ja diabeeti, kasvab insuldi- ja infarktirisk, eriti ülekaalulistel. Kogu organismi seisund halveneb. Rääkimata depressioonist ja psüühikahäiretest, sedastab Mae Pindmaa.
Kui inimene hakkab sportima ja võtab kaalust maha, siis sageli kaovad tal südameprobleemid ja vererõhk hakkab langema. Võib juhtuda, et püsiva positiivrõhu seadet ei lähe tal enam üldse vaja. Kõik sõltub mõtlemisest. Haigusest, mis on kogunenud aastaid, ei saa ühekorraga lahti, lausub unearst.
Kubija unehoiukeskuse personal utsitab inimesi end liigutama, õue jalutama, jooksma, suusatama minema, sest ainult protseduuride võtmisega ei saa haigusest võitu.
Positiivrõhuseade aitab ka kriisiolukorrasMina kutsun pideva positiivrõhu seadet hingamisproteesiks, mis aitab mul raskemaid öid üle elada. Sain aparaadi kriisiolukorras, kasutasin seda enne südameoperatsiooni intensiivselt – sellest sai südamele suur abimees apnoe ravil.
See on nüüdisaja tipptehnoloogiline väga peen riist, mis näitab, kuidas me magame ja hingame. Seda masinat peab hästi tundma õppima ja temaga “koostöös” on elu kaunim.
Uneuuring aitas haiguse jälileTegin paar aastat tagasi uue ja huvitava kogemuse saamise nimel Kubijal läbi uneuuringu, kuigi mul otseselt midagi kaevata polnud – ma ei vaevelnud unepuuduse ega norskamise käes, aga tahtsin teada, millega seletada minu hommikust väsimust. Ma ei suitseta ja tegelen aktiivselt spordiga, aga hommikuti võttis mul täistöövõime saavutamine oma paar tundi aega.
Praegu olen väga rahul, et veetsin paar päeva Kubija unehoiukeskuses, sest uuring osutas minu probleemile, millele olen nüüd doktorite Pindmaa ja Kulli abiga lahenduse leidnud. Nimelt põhjustas krooniline mandlipõletik unisust ja kurnas organismi.
Kubija unehoiukeskus
