Muutuvas töömaailmas ja tööjõunappuse tingimustes on majanduse konkurentsivõime hoidmisel võtmetähtsus täiend- ja ümberõppe võimaldamisel ning digi- ja roheoskuste osakaalu suurendamisel. Võtmetähtsusega on mitme tuhande värskelt koolitatud IKT-spetsialisti lisandumine igal aastal.
Rahvastikuprognoos näitab, et nooremaid tööealisi inimesi jääb lähiaastatel tööturul vähemaks. See toob kaasa olukorra, kus pea kõigil elualadel napib uusi töötajaid. Koolituskohtade arvu suurendamine tööjõupuuduse probleemi ei lahenda, sest noori õppijaid lihtsalt pole nii palju, kui töölt lahkuvate inimeste kohtade täitmine eeldab. Seega on vaja leida võimalusi täna töötavate inimeste täiend- ja ümberõpetamiseks ning tööelu pikendamise soodustamiseks. Ühiskonna oluliste elualade toimimiseks tuleb kaaluda ka töörände senisest laialdasemat võimaldamist.
Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringute tulemused näitavad kätte valdkonnad, kus tööjõuvajadus on kõige kriitilisem ja töötajalt oodatavad oskused suurimas muutuses.
Kus puudus suurim?
OSKA töötleva tööstuse tööjõu ja oskuste vajaduse uuringust selgus, et kõrgharidusega spetsialistide puudus tehnikaaladel ning tootmises ja töötlemises on kriitiline. Töötlevas tööstuses jääb puudu kaks kolmandikku inseneridest (ehk igal aastal ligi 500 vastava haridusega koolilõpetajat). Digiteerimine ja automatiseerimine ning materjalitehnoloogia areng toovad kaasa vajaduse eelkõige tööstus- ja tootearendusinseneride järele. Inseneri- ja muude tehniliste oskustega inimesi on vaja ka näiteks haiglates hingamisaparaatide ja muude kõrgtehnoloogiliste seadmete töökorras hoidmiseks.
Tehnika, tootmise ja ehituse erialadele sisseastujate arv on seitsme aastaga vähenenud 22 protsenti. Osalt peitub põhjus tehnika- ja IKT-erialade konkurentsis sarnaste eeldustega noortele. Värskes OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna uuringus prognoositakse IKT-spetsialistide hõive jätkuvat kiiret kasvu – lähema seitsme aasta jooksul tänasega võrreldes vähemalt 1,5 korda. See tähendab, et IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid kokku vajavad igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti. Kiirelt kasvav IKT-sektor sööb aga teisest otsast inseneride järelkasvu.
Kuigi hõivatute arv töötlevas tööstuses lähitulevikus prognoosi kohaselt suuresti ei muutu, tuleneb suur vajadus nii kutse- kui ka kõrgharidusega uute töötajate järele tarvidusest asendada pensionile siirdujaid. Töötleva tööstuse tööjõu ja -oskuste vajadust aitaks leevendada insenerihariduse süsteemne tähtsustamine, MATIK-õppe (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunst) arendamine, erialasid integreeriva laiapõhjalise kutseõppe arendamine, välistööjõu rakendamine.
OSKA Covid-19 eriuuringust selgus, et pandeemia põhjustatud majanduskriis kiirendas pikemaajaliste majandus- ja tööturutrendide avaldumist, nt annab kriis tugeva tõuke protsesside automatiseerimiseks ja digiteerimiseks, tugiteenuste ja protsesside optimeerimiseks, keskkonnasäästlikumate ärimudelite rakendamiseks.
Muutused on toonud kaasa murrangulise kasvu oskuste arendamise, täiendus-ja ümberõppe vajaduses.
Pandeemia võimendas ka juba varasemat teravat õdede ja hooldustöötajate puudust. Õe eriala on väga populaarne ja õppekohti oleks vaja aastas juurde vähemalt 60. Hooldustöötajate puudust (umbes 600 aastas) ei suudeta praeguse koolituse lõpetajate hulgaga (umbes 250 inimest aastas) katta.
Koroonajärgne majandus taastub digi- ja rohepöörde lainel, mis toob kaasa suuri muutusi töökohtades ning nõuab pea kõigilt töötajatelt uute oskuste arendamist või seniste täiendamist.
Rohepöörde saavutamiseks on vaja luua alus uuendusteks valdkondades, mis on seotud puhta energiaga. Rohemuutuste käivitamiseks loob eeldused digiüleminek, digitaalsete vahendite arendamine ja neisse investeerimine.
Roheoskuseid vajatakse ringmajanduse rakendamiseks, ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks, uue tehnoloogia rakendamiseks ning töötajate, õpetajate ja juhtide täiend- ja ümberõppeks.
Vaja on erialade valiku ajakohastamist ja nii üldoskusi (nt koostööoskus, projektijuhtimine, kriitiline mõtlemine, loomingulisus, ettevõtlikkus) kui ka erialaspetsiifilisi, kasvava tähtsusega roheoskusi (nt materjaliteadus keskkonnavaldkonna õppekavadel).
Riigi strateegiline roll
Digipöörde kontekstis on oluline arendada nii töötajate üldisi kui ka valdkonnaspetsiifilisi IKT-oskusi, sh ka rohepöördeks. OSKA uuringus rõhutati samasugust IKT-oskuste vajadust eri majandus- ja eluvaldkondades, nt infoturve ja digiturvalisus, andmeanalüüs ja tõlgendamine, digiteenuste arendamine, rakenduste nn targa tellija oskused, autoriõiguse ja isikuandmete kaitse teadmised, protsessijuhtimise ja optimeerimise oskused, automaatika, robootika, mehhatroonika.
Covid-19 uuringus tehti ettepanekuid, mis võiksid kaasa aidata majandusvaldkondade kriisist taastumisele ja edasisele arengule. Riigilt oodatakse digi- ja rohepöörde elluviimiseks riigiülese strateegia koostamist, toetusi enim kannatada saanud valdkondadele, tööjõu vaba liikumise toetamist, investeeringuid enim töökohti loovatesse ettevõtetesse ning kiiret internetiühendust distantsõppe toetuseks.
OSKA uuringutes tehtud ettepanekute rakendamine aitab kaasa Eesti majanduse taastumisele Covid-19 kriisist, rohe- ja digipöördeks valmistumisele ning inseneride ettevalmistuse kitsaskohtade lahendamisele.
Tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames uuritakse tööjõu ja oskuste vajadust, võrreldakse seda tasemeõppes pakutavaga ning tehakse ettepanekuid kitsaskohtade lahendamiseks. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Artikkel ilmus ajalehes Postimees 11.02.2022
