Vanemahüvitise seaduse (edaspidi VHS) eesmärk on vältida olukorda, kus seoses lapse sünniga pere sissetulek oluliselt väheneb. Sestap hüvitatakse perele laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning tagatakse perele, kellel enne lapse sündi töine tulu puudus sissetulek hüvitise määra ulatuses.

Vanemahüvitise arvutamine

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.

Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus.

Näiteks
ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2014 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2013. aasta tulude alusel, jagatakse 2013. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2014 ning vanemahüvitise maksmine algab pärast 20. märtsi 2015, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2014. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.

Vanemahüvitise määrad läbi aastate:

	miinimum hüvitis	kuupalga/töötasu alammäär	maksimum hüvitis
2015	355 €	390 €	3 x 849,65 = 2548,95 €
2014	320 €	355 €	3 x 792,75 = 2378,25 €
2013	290 €	320 €	3 x 744,73 = 2234,19 €
2012	278,02 €	290 €	3 x 714,47 = 2143,41 €
2011	278,02 €	278,02 €	3 x 719,01 = 2157,03 €
2010	4 350 kr	4 350 kr	3 x 11 772 = 35 316 kr
2009	4 350 kr	4 350 kr	3 x 10 243 = 30 729 kr
2008	3 600 kr	4 350 kr	3 x 8 403 = 25 209 kr
2007	2 690 kr	3 600 kr	3 x 7 208 = 21 624 kr
2006	2 480 kr	3 000 kr	3 x 6 397 = 19 191 kr
2005	2 200 kr	2 690 kr	3 x 5 824 = 17 472 kr

 

Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2014. aastal on 320 eurot.

Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla alampalga, makstakse vanemahüvitist alampalga määras. 2014. aasta alampalk on 355 eurot.

Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2014. a vanemahüvitise ülempiiriks on 2378,25 eurot.

Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning ta seda ei kasuta, makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui alampalga suuruses.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise alam- ja ülemmäärad ei muutu. Kui vanemahüvitise suuruseks on alampalga määr ning aasta vahetudes alampalk tõuseb või jääb töötasu põhjal määratud hüvitis alla alampalga suuruse, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue alampalga määras.

Vanemahüvitise arvutamine eelneva töötamise korral Euroopa Liidu liikmesriigis

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis toimub vastavalt Euroopa Liidu määrusele 883/04. Määruse järgi arvestatakse eelnimetatud riikides töötatud aega samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st  eelmisel kalendriaastal Eestis makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.

Näiteks
töötas lapsevanem eelmisel kalendriaastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes.
Tema keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 766,94 eurot.
Eeldatakse, et 766,94 eurost kuutulu teenis vanem ka Soomes.
Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 766,94 / 12 = 639,12 eurot.

Kui lapsevanem töötas eelmisel kalendriaastal teises EL riigis ning Eestis tal tulu puudus, määratakse vanemahüvitis alampalga suuruses.

Erandina rakendatakse soodsamat kohtlemist emale, kes eelmisel kalendriaastal töötas ainult teises EL riigis, kuid vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastal töötas Eestis ning jäi Eestis rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sel juhul loetakse teises riigis saadud töötasuks sama aasta keskmine tulu Eestis.

Vanemahüvitise arvutamine töötamise korral

Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui hüvitise saaja töötab. Vanemahüvitise maksmise eesmärgiks ei ole isiku sissetulekute suurendamine, vaid eelmise aasta keskmise sissetuleku säilitamine. Kui hüvitise saajal tekivad muud sissetulekud (sealhulgas sissetulekud teisest EMP lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist), välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana teenitud ettevõtlustulu, siis võetakse need hüvitise maksmisel arvesse.

Hüvitise suurus sõltub isiku poolt teenitud sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust:

• hüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on kuni kehtiva hüvitise määra suurune summa, see on 2014.aastal 320 eurot kuus;
• kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on suurem kui hüvitise määr, vähendatakse hüvitist sõltuvalt sellest, kui suur on juurde teenitud tulu.

Hüvitise uue suuruse leidmiseks kasutatakse valemit:

hüvitis – (tulu – hüvitise määr)/2

Seejuures säilitatakse alati vähemalt pool isikule määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata hüvitist alla hüvitise määra suuruse summa.

On väga oluline, et isik koheselt teavitaks Sotsiaalkindlustusametit tööle asumisest või muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada hüvitise suurust või õigust hüvitisele. Isiku teavitamiskohustus tuleneb vanemahüvitise seadusest. Kuna sotsiaalmaksuandmed ei laeku Maksu ja Tolliametist Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi koheselt, siis võib tekkida olukord, kus vanemahüvitise enammakse avastatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt palju hiljem ning isiku poolt tagastamisele kuuluv summa on väga suur.

Näiteid tulu saamisest vanemahüvitise maksmise ajal, millega seoses võib tekkida enammakse:

• isikul on sõlmitud töövõtuleping teatud ajaks ning selle lõppedes (vanemahüvitise saamise ajal) makstakse talle välja suurem osa töötasust või isegi kogu töötasu;
• isikule makstakse iga-aastast tulemustasu vanemahüvitise saamise perioodil;
• isikule makstakse puhkusetasu vanemahüvitise saamise perioodil.

Seejuures tuleb arvestada, et erinevad tulud liidetakse, nt töötasu ja samal kuul makstud puhkusetasu. Erinevad tulud eraldi võivad olla küll väiksemad hüvitise määrast, kuid summeerituna ületavad selle, mistõttu võib tekkida vanemahüvitise enammakse.

Hüvitist ei vähendata alla kehtiva lapsehooldustasu summa.

Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra, see on 2013.aastal 1450 eurot kuus.

Hüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel:

• esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul eelmiste kalendrikuude eest saadud tulu osas;
• pärast hüvitisele õiguse lõppemist saadud tulu osas, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitisele õiguse lõppemisele;
• töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise osas, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul;
• enne vanemahüvitisele õiguse tekkimist saamata jäänud tulu osas, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül.

Et vältida eeltoodud ebameeldivusi ja enammaksete tekkimise võimalusi, soovitame alati pöörduda abi saamiseks Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse poole.

Vanemahüvitise maksustamine:

Kooskõlas tulumaksuseadusega maksustatakse vanemahüvitis tulumaksuga. Kui vanemahüvitise saaja soovib, et talle hüvitise maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks tegema vastavasisulise märke Sotsiaalkindlustusametile esitatavale vanemahüvitise avaldusele.

Vanemahüvitise maksmine:

Vanemahüvitist makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu vastavalt hüvitise saaja soovile:

• hüvitise saaja arvelduskontole Eestis;
• hüvitise saaja Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arvelduskontole Eestis;
• hüvitise saaja kulul tema arvelduskontole välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Hüvitise saaja vahetamine:

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest.

Hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu 15. kuupäeva. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.

Hüvitise saaja vahetamise korral tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada kummagi vanema kohta tõend lapsehoolduspuhkusele jäämise või selle lõpetamise kohta. Ka siis, kui esimene hüvitise saaja on isa, tuleb emal tõendada, et ta ei ole lapsehoolduspuhkusel ning kinnitada, et on nõus hüvitise maksmisega isale.