Ehkki käibemaksuseadus otseselt ei kohusta müüjat arvutama käibemaksu arvele otsa, oleks seda raamatupidamisseaduse valguses viisakas teha.
Käibemaksukohustuslaseks muutnud FIE peab olema registreeritud äriregistris, seega on tal ka ärinimi. See peab äridokumentidel olema kirjas täpselt nii, nagu see registreeritud sai. Äriregistris registreeritud ettevõtja ärirekvisiitide juurde kuulub äriregistris registreerimise number (reg-nr) ning käibemaksukohustuslasel ka käibemaksukohustuslaste registris registreerimise number (KMKR nr).
Käibemaksuseadus nõuab arvelt summat ilma käibemaksuta ja tasutavat käibemaksu, aga ei nõua arvele hinda koos käibemaksuga. Raamatupidamise seadus räägib siiski ka summast ja kliendile oleks niisama viisakas anda paber, kus on kirjas kogu tasutav summa.
Arvele ei pea olema kirjutatud "tasutud sularahas" või müüja pangakonto numbrit. Sularahas maksmisel oleks ostjale kulude tõendamise seisukohast hea, kui ta saaks müüjalt paberi, millel maksmise viis kirjas on. Kui müüja tahab aga raha pangakontole saada, peab ta selle numbri kuidagi ostjale teatavaks tegema.
Ka käibemaksukohustuslase arvel ei pea olema müüja allkirja. Samuti ei räägi käibemaksuseadus enam arve originaaleksemplarist. Kui ostja sellega nõus on, võib talle arve saata ka elektroonselt.
Kui käibemaksukohustuslane müüb erineva käibemaksumääraga kaupu või teenuseid, peavad need arvel olema eraldi näidatud: nii summad ilma käibemaksuta kui ka käibemaksud.
Paljud ettevõtjad on sellises olukorras pidanud lihtsamaks teha mitu arvet, nii et ühel arvel oleks ühesugune käibemaksumäär. Praegu ei ole arve vormistamist ette määratud. Kõrval toodud näide on vähima hulga rekvisiitidega, mis peavad arvel kindlasti olema. Rohkem andmeid võib alati olla.
TASUB TEADA
Arve vormistamisel on abiks täpne vorm:
– dokumendi nimi (arve, tšekk, kviitung vm)
– dokumendi number, nummerdamise süsteemi ette ei kirjutata
– müüja andmed
– dokumendi koostamise kuupäev, praktikas enamasti kliendile esitamise kuupäev (kui kauba või teenuse eest maksti enne arve väljakirjutamist, peab arvel olema kaks kuupäeva: kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja arve väljastamise kuupäev)
– ostja andmed (need võib ostja ka ise kirjutada)
– kirjeldus sellest, mida müüdi, kui palju ja mis see maksis (andmeid ei pea esitama tabelina, see on lihtsalt hästi ülevaatlik vorm)
– selle ettevõtja allkiri, kes dokumendi oma raamatupidamises arvele on võtnud; kuludest rääkides ostja enda allkiri
– dokumendi registris (päevaraamatus) registreerimise järjekorranumber
