Ettevõtja äritegevust puudutava teabe, eriti oskusteabe sattumine võõrastesse kätesse võib nullida konkurentsieelise, anda ebaausa eelise teistele turuosalistele ja tuua kaasa korvamatut kahju. Hiljuti, 2018. aasta detsembri keskpaigas jõustusid ärisaladuse kaitset täpsustavad reeglid. Nende reeglitega võeti ühtlasi Eesti õigusesse üle Euroopa Liidus kehtiv ärisaladuse kaitse direktiiv.
Ärisaladuseks loetakse selline ettevõtja teave, mis pole kogumis või üksikosade täpses paigutuses üldteada või kergesti kättesaadav, millel on kaubanduslik väärtus just oma salajasuse tõttu ning mille salajas hoidmiseks on teabe valdaja võtnud ka ise kasutusele vajalikke meetmeid. See definitsioon, mis varasemalt kohtupraktikas juurdununa on nüüd kirja saanud ka seadusesse, nõuab, et ettevõtja ise annaks samuti panuse oma ärisaladuse kaitsmiseks – vaid siis pakub sellele kaitset ka seadus. Seega peab ettevõtja olema oma ärisaladusega hoolas, kaitsma oma andmekandjaid ja selgitama konfidentsiaalsuse vajadust nii oma töötajatele kui koostööpartneritele.
Ärisaladuse ebaseaduslikku saamist, kasutamist ja avaldamist käsitletakse ebaausa konkurentsina ja see on keelatud. Ärisaladus on saadud ebaseaduslikult nii siis, kui see on toimunud loata ligipääsu abil dokumentidele või muude andmekandjatele, kui ka olukorras, kus isik rikub tal lasuvat konfidentsiaalsuskohustust.
Ettevõtja, kelle ärisaladust on kuritarvitatud, võib nõuda nii ärisaladuse ebaseadusliku kasutamise lõpetamist või keelamist, ärisaladust kahjustava kauba tootmise, müügi või ladustamise keelamist ning kauba müügilt kõrvaldamist, tagasivõitmist või hävitamist, ärisaladust sisaldava andmekandja hävitamist või talle üleandmist kui ka kahju hüvitamist. Uue regulatsiooni järgi kuulub hüvitamisele nii varaline kui ka mittevaraline ehk moraalne kahju. Sellised nõuded saab kokkuleppe mittesaavutamisel esitada ärisaladuse kuritarvitaja vastu kohtu kaudu.
Ärisaladuse kaitse ei ole siiski absoluutne. Hiljuti jõustunud seaduses on esmakordselt käsitletud nn vilepuhumist. Ärisaladuse avaldamist või kasutamist ei loeta ebaseaduslikuks juhul, kui seda tehakse selleks, et avalikustada avalike huvide kaitsmiseks ebaseaduslik tegu, töötajate huvide kaitsmiseks töötajate esindaja, nt usaldusisiku kaudu või tunnustatud õigustatud huvi kaitsmiseks. Kas need kriteeriumid on täidetud, tuleb hinnata igal konkreetsel juhtumil eraldi.
Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS)
