Täheühend CBAM hakkab õige pea paljude meie ettevõtete jaoks olulist rolli mängima. See on tulevikus osadele Euroopa Liitu imporditud toodetele kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism.
Ettepanek piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) loomise kohta avaldati 14. juulil 2021 koos Euroopa Komisjoni ettepanekutega muude peamiste Euroopa Liidu kliimaalaste õigusaktide (pakett “Eesmärk 55”) läbivaatamiseks. CBAMi peamisteks eesmärkideks on takistada Euroopa Liidu ettevõtjaid viimast oma tootmist vähenõudlikuma kliimapoliitikaga riikidesse ning ergutada ülemaailmset liikumist CO2 heite netonulltaseme saavutamise suunas 2050. aastaks.
Praegu võideldakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga, ehk tootmise Euroopa Liidust välja viimisega Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames. Selle süsteemiga hõlmatud sektorites, kus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht on kõige suurem, eraldatakse tasuta saastekvoote. Kuna nüüd heitkogustega kauplemise süsteemi laiendatakse ja tasuta kvootide saamise võimalust vähendatakse, siis samaaegselt võetaksegi kasutusele CBAM.
Komisjon kardab, et ilma sellise mehhanismita võib kasvada heitkoguste suurendamine väljapoole liitu tootmise ümberpaigutamise või vähem CO2 heidet tekitavate toodete suurema impordi kaudu, mis tooks omakorda kaasa ülemaailmse heite üldise suurenemise. CBAM-ga loodetakse tagada, et impordihind kajastab täpsemalt impordi süsinikusisaldust. Meede on kavandatud vastama Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadele ja Euroopa Liidu muudele rahvusvahelistele kohustustele.
Teisisõnu – CBAMiga tagatakse impordi ja Euroopa Liidu toodete puhul samaväärne CO2 hinnastamine. CBAM erineb heitkogustega kauplemise süsteemist selle poolest, et CBAMi keskmes on tooted (konkreetsete kombineeritud nomenklatuuri (CN) koodidega), heitkogustega kauplemise süsteemi keskmes aga käitised.
Kuidas CBAM toimib?
Selleks, et tagada järkjärguline üleminek praeguselt lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise süsteemilt CBAMile, võetakse CBAM kasutusele järk-järgult, samal ajal kaotatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine CBAMiga hõlmatud sektorites.
CBAMiga kehtestatakse piiratud arvu tugevalt saastavate kaupade impordile nende süsinikusisaldusel põhinev hind. Seda kohaldatakse esialgu ainult teatavate toodete suhtes, nagu teras, alumiinium, tsement, elekter ja väetised. CBAM vastab heitkogustega kauplemise süsteemile selles mõttes, et süsteem põhineb sertifikaatide ostmisel importijate poolt.
CBAMi peamine halduskoormus lasub Euroopa Liidu turule importijatel. Kinnitatud deklarant, kes võib esindada rohkem kui üht importijat, esitab igal aastal deklaratsiooni liidu tolliterritooriumile imporditud kaupade sisalduvate heitkoguste kohta ja tagastab kõnealustele deklareeritud heitkogustele vastava arvu CBAMi sertifikaate. Kinnitatud deklarandil peaks olema lubatud taotleda tagastatavate CBAMi sertifikaatide arvu vähendamist vastavalt nende heitkoguste eest teistes jurisdiktsioonides juba makstud CO2 hinnale. Sisalduvaid deklareeritud heitkoguseid peaks tõendama isik, kelle on akrediteerinud riiklik akrediteerimisasutus.
Määrus näeb kõigepealt ette kolmeaastase (2023–2025) haldusalase katseetapi nn üleminekuperioodi, millega ei kaasne majanduslikke tagajärgi. Komisjoni hinnangul on seda vaja eelkõige sisalduvate heitkoguste arvutamise täpsustamiseks ja nende heitkoguste akrediteeritud tõendajate kindlaksmääramiseks. Üleminekuperioodi ajal peavad importijad järgima teatavaid aruandlusmenetlusi, kuid nad ei pea kontrollima sisalduvaid heitkoguseid, taotlema eelnevat luba või maksma imporditud toodete sertifikaatide eest. Deklarandid peaksid esitama kord kvartalis andmed üleminekuperioodil imporditud kaupade tegelike sisalduvate heitkoguste kohta, kirjeldades üksikasjalikult otseseid ja kaudseid heiteid ning välismaal makstud CO2 hinda.
Kavandatud süsteemis võetakse arvesse ainult otseheiteid, mitte aga energiaga (elekter või küte) seotud kaudseid heiteid või toodete kaudseid heiteid järgmise etapi väärtusahelas. Määruses ei ole üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas kõik see arvestamine toimib, selle on Euroopa Komisjon lubanud lahendada rakendusaktidega.
CBAMi geograafiline kohaldamisala hõlmab kõiki kolmandaid riike, mis ei kuulu tolliliitu, va riigid, mis kuuluvad praegusesse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi, või riigid, mis on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud.
Nagu öeldud on CBAMi lõppeesmärk lubatud heitkoguse ühikute praeguse tasuta eraldamise järkjärguline asendamine hõlmatud sektorites. Pärast kolmeaastast üleminekuperioodi kaotatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamine järk-järgult alates 2026. aastast 10 protsendipunkti võrra aastas kümne aasta jooksul. Üksikasjad tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamise edenemise kohta asjaomastes sektorites ei ole lisatud CBAMi määrusesse, vaid heitkogustega kauplemise direktiivi läbivaatamisse. Euroopa Komisjoni rakendusaktidega kehtestatakse metoodika, mida tuleb kasutada iga toote CBAMi määra arvutamiseks.
CBAMist saadud tulu koguvad hakkavad koguma liikmesriikide ametiasutused, kes maksavad need pärast menetluste haldamisega seotud halduskulude mahaarvamist põhimõtteliselt Euroopa Liidu kassasse.
Süsteem on keeruline
CBAMi puhul on tegemist väga keerulise süsteemiga, mille mõju on hinnatud ühekülgselt pelgalt importi silmas pidades ja hindamisel ei ole CBAMi mõjualasse jäävate sektorite ekspordiga arvestatud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on nõudnud vastava mõjuhinnangu koostamist. CBAMi kasutuselvõtt ei tohi halvendada meie ettevõtete ekspordivõimekust ega -võimalusi.
Ka muud institutsioonid, näiteks Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee, kes CBAMi põhieesmärke toetab, on CBAMi määruse suhtes olnud üsna kriitiline. Leidnud näiteks, et kuna paljusid olulisi teemasid tuleb rakendamist reguleerivate delegeeritud õigusaktide kaudu edasi arendada, siis on peaaegu võimatu prognoosida, millised on rakendamise tagajärjed iga tootmissektori jaoks.
