Riigikohtust on hiljuti tulnud lahend, mis puudutas eellepingu tähendust (kohtuotsus 3‑2‑1‑190‑15).
Pooled sõlmisid kinnisasja müügilepingu eellepingu, mille järgi kohustus kinnistu omanik müüma ostjale kinnistu ja andma üle kinnistu omandiõiguse. Muu hulgas nägi leping ette, et omandiõigus tuleb üle anda vabana koormatistest. Ostja soovis sõlmida notariaalset müügilepingut, kuid müüja polnud sellega nõus. Lisaks koormas müüja kinnistu hüpoteegiga kolmanda isiku kasuks.
Vaidlus seisnes selles, kas eellepingus olid tingimused piisavalt määratletud, et seda pidada müügilepinguks ja et selle alusel saaks nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist.
Riigikohus märkis, et eellepingu korral võib tegemist olla müügilepinguga, kui selles on kokku lepitud nii müügiese kui ka hind, st müügilepingu olulised tunnused. Vaidlusalusel juhul oli eellepingu perioodil kinnistusraamatusse kantud hüpoteek kolmanda isiku kasuks, mistõttu tuvastati, et müügiese ei vastanud lepingutingimustele (müügiese on puudusega) ja müüja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud.
Müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ning on kinnisasja müümise puhul kohustatud kinnistusraamatusse kantud õiguse või selle seadmist tagava nõude kohta tehtud märke kõrvaldama ka juhul, kui ostja sellest õigusest või märkest on teadlik.
