Alates 1. oktoobrist 2023 tuleb ehituse töövõtuahel ja töötajate ehitusplatsil viibitud aeg registreerida maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonna töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemis. Lisaks peab esitama andmed töötajate ehitusplatsil viibitud aja kohta. Registreerimiskohustusega ehitustel töötaval ehitajal peab olema spetsiaalne kiipkaart.

Töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem asub e-teenuste keskkonna e-MTA menüüs “Registrid ja päringud“.

Maksukorralduse seaduse kohaselt peab suure ehitusobjekti peatöövõtja tagama objekti registreerimise ning objektile sisenevate ja väljuvate inimeste ning nende seal viibimise kestuse registreerimise spetsiaalse kiipkaardi või seda asendava muu lubatud elektroonilise registreerimise vahendiga. Iga ehitusettevõte peab ära märkima enda alltöövõtjad ning enda poolt ehitusplatsile lubatud töötajad.

Andmed edastatakse maksu- ja tolliameti loodud töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi, kuhu koondub info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi, pea- ja alltöövõtjate ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta.

Töötaja kaartide väljastamine

Ühtne töötaja kiipkaart võimaldab töötajal end registreerida igale ehitusplatsile, kus tal on õigus töötada. Peatöövõtjal on võimalus kasutada ehitusplatsil andmete kogumisel lisaks töötaja kaardile ka muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (sh mobiilirakendust). Kui kasutusel on muud tuvastusvõimalused, tuleb töötajatele siiski anda töötajakaardid ja tagada ka nende abil registreerimise võimalus.

Ehitajatele mõeldud töötaja kaartide tellimusi haldab ning kaarte hakkab väljastama riigihanke võitnud Hansab AS.

Kaartide tellimusi saab esitada Hansabi veebilehel. Kaartide tellimise juhend.

Elektrooniline registreerimine eesmärk

Aus konkurentsikeskkond. Ehitusplatsil tegutsevad ainult nõuetekohaselt tööle vormistatud inimesed, kellest peatöövõtjal ja riigil on selge ülevaade ning kellele makstakse ausat töötasu.

Millised ehitusobjektid tuleb registreerida?

Ehitusobjekt ja seal töötavad inimesed tuleb registreerida kõigil ettevõtetel, kui

• töö objektil kestab üle 30 tööpäeva ja korraga on tööl vähemalt 20 inimest,
• objekti üldmaht on rohkem kui 500 inimtööpäeva;
• objekti ehitamist alustati pärast 1. oktoobrit 2023,
• objekti ehitamine on pooleli ja selle eeldatav valmimistähtaeg on hiljem kui 1. oktoober 2024.

Peatöövõtja kohustused

• Esitab TTKIsse ehitusobjekti andmed enne ehituse alustamist.
• Tagab nõuetekohase elektroonilise registreerimise süsteemi paigaldamise ja selle nõuetekohase kasutamise ja korrasoleku.
• Esitab maksu- ja tolliametile isikute ehitusplatsil viibimise andmed.
• Säilitab isikute ehitusplatsil viibimise andmed ehitustööde ajal ja 4 kuud pärast ehitustööde lõpetamist.

Ehitustöid teostava ettevõtte kohustused

• Kinnitab tööde teostamise süsteemis TTKI.
• Märgib süsteemis TTKI ära tema poolt ehitusplatsile lubatud isikud (töötajad ja alltöövõtjad).
• Tagab ehitusplatsile lubatud inimestele sinna sisenemiseks ja väljumiseks vajaliku kiipkaardi olemasolu (töötaja kaart).
• Tagab, et ehitusplatsile lubatud inimesed fikseerivad elektroonilises registreerimissüsteemis kõik ehitusplatsile sisenemised ja sealt lahkumised.

Välisriigi ehitusettevõtjal on ehitusobjektide ning ehituse töövõtuahela ja ehitusplatsile lubatud töötajate registreerimisel Eesti ehitusettevõtjatega samad kohustused. Välisriigi ettevõtja peab eelnevalt olema registreeritud Eesti äriregistris või Maksu- ja Tolliameti mitteresidentide registris.

Töötaja kohustused

• Registreerib ehitusobjektile sisenemise ja väljumise spetsiaalse kiipkaardiga (töötaja kaardiga) või muu lubatud elektroonilise registreerimise vahendiga.

Vaata ka:

• Maksukorralduse seadus
• Seaduse eelnõu seletuskiri
• Maksukorralduse seaduse muutmise (ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
• Ajakiri EhitusEST “MTA hakkab ehitusplatsil viibijate üle arvestust pidama“
• TTKI juhend
• Teenust tutvustavkoolitusvideo

---

Küsimused ja vastused

Mis uute reeglite kehtestamisega muutub?

Loodud on uus e-teenus, kus peatöövõtja registreerib ehitusobjekti ja märgib oma alltöövõtjad ning iga töövõtuahela lüli (ehitusettevõte) märgib omakorda oma alltöövõtjad sellel ehitusobjektil. Iga ehitusobjektil töid tegev ehitusettevõte märgib ära oma töötajad, kes on objektile lubatud. Tehinguahela väljajoonistamine esimesest lülist viimaseni on vajalik ehitusobjektiga seotud ettevõtjatest täpse ülevaate saamiseks. Ehitusplatsil toimuva eest vastutab peatöövõtja ning temal ja ka ehitustöid tellival alltöövõtjal on võimalus kujundada (nt lepingutingimuste kaudu) õiguskuulekat keskkonda ehitustöödel.

Ehitusobjektidel viibivad töötajad peavad registreerima oma objektile saabumise ja sealt lahkumise elektrooniliselt – kas kasutades spetsiaalset standardset kiipkaarti (töötaja kaart), mille väljastab maksu- ja tolliameti lepingupartner, või muud lahendust, näiteks mobiilirakendust. Seejuures on oluline välja tuua, et registreeritakse just ehitusplatsil viibimine, mitte nt väljaspool ehitusplatsi tööülesannete tegemine. Kõigi ehitusplatsil tööd tegevate isikute ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise fikseerimine aitab tagada, et seal viibivad üksnes inimesed, kes on korrektselt tööle vormistatud ja registreeritud vajalikes registrites (töötamise register, elamis- ja töölubade register, välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu või lähetatud töötajate andmekogu).

Andmed edastatakse automaatselt masin-masin liidesega – igapäevaselt ehitusplatsil viibinud isikute kohta summeeritult ja 3 korda nädalas kellaajalise täpsusega iga isiku ehitusplatsil viibimise kohta anonüümistatult. See on vajalik pettuste vältimiseks, sest muudab andmetega manipuleerimise keerulisemaks ning lihtsamini tuvastatavaks.

Ehitusobjektide kohta edastatud andmeid võrdleb automaatsüsteem maksu- ja tolliameti kogutavate ja teadaolevate muude andmetega. Vastuolude ilmnemisel saab maksuhaldur alustada kontrolli, et välja selgitada andmete erisuse põhjused. Andmete elektrooniline automatiseeritud kogumine ja nende elektrooniline võrdlemine võimaldab säästa nii riigi vahendeid kui ettevõtjate aega, mis kuluks selgituste andmisele n-ö. pisteliselt algatatud maksumenetluste raames (sh vaatluse talumine).

Miks selline kord kehtestatakse?

Esmane eesmärk on ehitussektoris ausa konkurentsi tagamine. Kuna sektoris on suur ümbrikupalga ja käibemaksupettuse osakaal, siis kannatavad need ettevõtjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse.

Maksu- ja tolliameti vaatest on eesmärk vähendada tööjõumaksude ja käibemaksu pettuse riski. Politsei- ja piirivalveameti vaatest on oluline välismaistele töötajatele seatud nõuete täitmise tõhusam järelevalve. Tööinspektsiooni vaatest muutub tõhusamaks töökeskkonna nõuete tagamise järelevalve.

Samuti saab peatöövõtja ülevaate, kes on objektil viibivad isikud ning kas objektil viibiv tööjõud on nõuetekohaselt registreeritud. Iga ehitusettevõtja ja töötaja saab ligipääsu enda kohta kogutud andmetele.

Kas maksu- ja tolliamet hakkab ehitajaid jälitama ja nende asukohta jälgima?

Ehitusobjektide ja töötajate kohta kogutavad andmed on sarnast liiki juba varem kogutud andmetega (nt töötamise asukoht). Delikaatseid isikuandmeid ei koguta.

Peatöövõtja esitab maksu- ja tolliametile kord päevas iga isiku eelmisel päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku ehitusplatsile sisenemise ja sellelt lahkumise kellaajad.

Maksu- ja tolliamet ei hakka inimesi jälitama, andmeid kontrollitakse automaatselt. Kui automaatne kontroll tuvastab anomaaliaid (näiteks on töötaja kaarti kasutatud samal ajal mitmes kohas või tööajast oluliselt pikema aja jooksul vmt), alles siis kontrollitakse andmeid ettevõtja- või isikupõhiselt.

Kas objekt tuleb registreerida ka juhul, kui ehitus kestab vähem kui 30 tööpäeva või korraga on ehitusobjektil alati alla 20 ehitaja?

Sellisel juhul tuleb jälgida objekti ehitustöö üldmahtu. Kui üldmaht on üle 500 inimtööpäeva, siis tuleb objekt registreerida ning rakenduvad vastavad nõuded. Töömahu arvutamisel tuleb lähtuda kõikide ehitamisel osalevate töötajate töömahust kokku.

Näide: 10 ehitajat töötavad objektil 51 päeva. Kokku teeb see 510 inimtööpäeva ja objekt tuleb registreerida. 5 ehitajat töötavad objektil 101 päeva. Kokku teeb see 505 inimtööpäeva ja objekt tuleb registreerida.

Ka etappide kaupa ehitades tuleb järgida üldmahtu, mitte nt erinevate etappide lepingulisi mahtusid. Näiteks kui objekti ehitus on jagatud kolmeks etapiks ning iga etapi maht on 200 inimtööpäeva, siis kokku on objekti töömaht 600 inimtööpäeva. Seda isegi juhul, kui igas etapis teevad lepingu alusel ehitustöid erinevad ettevõtted ning etappide vahel on paus.

Mida teha, kui ehitustööde kavandatav maht jääb alla registreerimiskohustuse lävendi, kuid ehitamise käigus selgub, et see siiski ületatakse?

Kui kavandatav maht jääb alla lävendi, kuid tegelikult see siiski ületatakse, siis tuleb objekt sel hetkel, kui tegelik maht on selgunud, registreerida. Kui hiljem on võimalik tõendada, et tegelikult oli lävendile vastavus teada või see oli ilmselge, ning kui seetõttu objekti ei registreeritud või seda tehti liiga hilja, siis on tegemist nõuete rikkumisega.

Kuidas peaks andmed esitama, kui objektil on mitu peatöövõtjat?

Aruandlus on ehitusobjekti põhine ning peatöövõtjad ühe ehitusobjekti kohta samu andmeid topelt esitama ei pea. Infosüsteemis TTKI soovitame kajastada peatöövõtjate rollid vastavalt sellele, kuidas on omavahel ja tellijaga lepingulised kohustused üles ehitatud. Üks peatöövõtjatest peaks olema peamiseks kontaktiks ja andmete esitajaks, kuid õiguslikult vastutavad mõlemad peatöövõtjad aruandluse eest solidaarselt.

Kui tellija tasub ehitustööde eest mõlemale peatöövõtjale eraldi, siis soovitame ühe peatöövõtja märkida nö peamiseks töövõtjaks (peatöövõtja töövõtuahel) ja teise tellija lepingupartneriks olevaks töövõtjaks (tellijast lähtuv töövõtuahel).

Kui tellija tasub ehitustööde eest ühele peatöövõtjatest ning peatöövõtjad arveldavad seejärel omavahel, soovitame märkida teise töövõtja selle peatöövõtja alltöövõtjana. Mõlemal juhul märgib nö esindusfunktsiooni täitev peatöövõtja enda alltöövõtjana isikud, kellelt üksi või koos teise peatöövõtjaga ostab ehitustöid (tasub ise või koos teise peatöövõtjaga). Teine peatöövõtja märgib töövõtuahelas need alltöövõtjad, kellele ta ise tasub ehitustööde eest. Väga lihtsustatult öeldes soovitame töövõtuahelad märkida infosüsteemis TTKI vastavalt rahade liikumisele, mis peaks kajastama võimalikult lähedaselt lepinguliste suhete ülesehitust.

Kui suur hulk makse ehitussektoris rikkumiste tõttu tasumata jääb?

Arvestuslik maksukahju ehitusvaldkonnas on aastaid olnud üle 20 miljoni euro aastas. Maksu- ja tolliameti praktika näitab, et huvi ehitamise hinna madalal hoidmise vastu pärsib oluliselt peatöövõtjate soovi kontrollida millised juriidilised ja füüsilised isikud ehitusplatsil tegutsevad. Kuritarvitamised ja maksuõigusrikkumised (ka mitteametliku tööjõu kasutamine) toimuvad tihti just töövõtuahela kaugemates lülides. Kõrgemal asuv lüli ei pruugi olla rikkumisega küll vahetult seotud, ent ta võib olla rikkumisest teadlik või vähemalt möönda rikkumiste olemasolu ning ühel või teisel põhjusel nõustuda sellise käitumisega oma ehitusplatsil. Samas puudub täna ka tööriist, mille abil saaks kõrgemast seaduskuulekusest huvitatud ettevõtja terves töövõtuahelas tööjõu kasutamisega seotud nõuete täitmises hõlpsalt veenduda ning teadlikult ja kindlamalt vältida riskantsete ettevõtluspartnerite valikut.

Kui suur on ehitusettevõtjate kulu uute reeglite täitmisel ja kes selle kinni maksab?

Kulud on peatöövõtja jaoks hinnanguliselt 100–1000 eurot kuus ehitusobjekti kohta, sõltuvalt objekti suurusest, töötajate arvust ning kasutatava tarkvara funktsionaalsusest. Sellele võib lisanduda turnikee, värava jms maksumus/rent, mille olemasolu ei ole kohustuslik, kuid soovituslik (paljudel objektidel juba täna kasutusel). Täpsemad hinnad määravad vastavad teenusepakkujad ning need kujunevad konkurentsi tingimustes.

Kui peatöövõtjal on oma elektroonilise registreerimise süsteem kasutusel, siis süsteemiga TTKI liidese väljaehitamise korral saab selle kasutamist jätkata.

Teistel ehitusettevõtjatel (ja ka peatöövõtjatel) on kulu kuni 6,67 eurot (lisandub käibemaks) iga töötaja kohta töötaja kaardi hankimise eest. Töötaja kiipkaarte hakkab väljastama hankelepingu alusel maksu- ja tolliameti lepingupartner Hansab AS. Kulu tuleb kanda ehitusettevõtjatel.

Kui töötajal on mitu tööandjat, siis piisab ühest kehtivast töötaja kaardist. Ka tööandja vahetumisel ei pea kehtiva kaardi puhul uut kaarti tellima – tööandja info on andmebaaside põhine.

Kes on need teenusepakkujad, kes vastavaid elektroonilise registreerimise süsteeme pakkuma hakkavad?

Kes peab info töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi sisestama ja edastama?

Peamine kohustus andmete esitamisel on peatöövõtjal. Silmas tasub pidada aga seda, et suurema osa info sisestamine on ühekordne tegevus. Võimalikult palju andmeid laaditakse süsteemi TTKI teistest riiklikest andmebaasidest (sisestatud registrikoodi/isikukoodi alusel) ning ehitusplatsil viibimise info laekub süsteemi TTKI automaatselt.

Oma alltöövõtjad ja ehitusplatsile lubatud töötajad peavad TTKIsse siiski ära märkima kõik ehitusplatsil ehitustöid teostavad ja tellivad isikud ning ka nt omanikujärelevalve.

Mis saab, kui internetiühendust pole, näiteks ehitusobjekt alal, kus on puudulik mobiililevi ja andmete igapäevane süsteemi esitamine ei ole võimalik??

Sellisel juhul saabuvad andmed süsteemi TTKI internetiühenduse loomisel/taastumisel ning hilisem andmevahetus objektiivsetel põhjustel (interneti puudumine) on mõistetav.

Kas ka ehitusplatsi külalised ja materjale toovad inimesed tuleb registreerida?

Kuidas registreerida töötajad teede ja muu taristu ehitusel?

Taristuobjektidele ja muudele avatud objektidele kehtivad samasugused nõuded mis muudele ehitusobjektidele. Teede ja taristuobjektide ehitusel on aga kaartidega registreerimise asemel mõistlikum ja mugavam kasutada nt mobiiltelefonil põhinevaid registreerimissüsteeme.

Kuidas tuleb toimida riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehituse puhul?

Riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitamine ja alltöövõtjad registreeritakse süsteemis TTKI samamoodi ja samadel alustel, mis teised objektid, kuid ehitusplatsile lubatud töötajaid süsteemi ei märgita. Sellisele ehitusplatsile elektroonilise registreerimise süsteemi ei paigaldata ning ehitusplatsil viibimise infot ei koguta ega edastata. Objekti saab riigikaitseliseks või julgeolekuasutuse ehitiseks märkida TTKIs vaid juhul, kui selle tellija on vastav riigiasutus.

Mis saab siis, kui töövõtuahelast ja töötamise kestusest teatamise kohustust ei täideta?

Seadus näeb ette väärteomenetluse ning sunniraha võimaluse.

Kas sarnaseid reegleid on ehitusettevõtetele kehtestatud ka teistes riikides?

Jah, sarnased infosüsteemid on kasutusel ning registreerimiskohustused kehtivad mitmes riigis. Eesti lähimatest naabritest näiteks Soomes, Rootsis ja Lätis on kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusplatsidel töötajad ja nende ehitusplatsil viimise aeg. Eesti reegleid ette valmistades oleme teiste riikide kogemustega tutvunud ja neid arvesse võtnud.

Milliseid huvigruppe on uute reeglite kehtestamise aruteludesse kaasatud?

• Eesti Ehitusettevõtjate Liit,
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,
• Eesti Ametiühingute Keskliit,
• Eesti Taristuehitajate Liit.