Ettevõtja küsib: Mida teha, kui uus majaomanik soovib äriruumidest välja tõsta?
VASTUS:
Üldreeglina lähevad omaniku vahetumisel kõik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele omanikule. Samas ei tasu unustada, et pooltel on lubatud kokku leppida ka vastupidises.
Võlaõigusseaduse kohaselt on uuel omanikul õigus üürileping üles öelda teatades sellest 3 kuud ette. Kusjuures uus omanik võib lepingu üles öelda ainult sellisel juhul, kui ta vajab ruumi tungivalt ise. See tähendab, et üürilepingut ei või üles öelda näiteks põhjusel, et uuele omanikule üürilepingu tingimused ei meeldi, vaid ta peab ka piisavalt põhjendama, miks pole võimalik üürisuhet enam jätkata. Piisavaks põhjuseks saab lugeda näiteks olukorda, kui uus omanik soovib ruumidesse sisse seada oma büroo. Seega, kui uus omanik soovib lepingut üles öelda, siis tuleb temalt kindlasti küsida ka põhjendust.
Ülesütlemise juures tasub meeles pidada, et ülesütlemine peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st näiteks e-posti teel. Kui vorminõuet ei järgita, on ülesütlemine tühine. Seega näiteks suuline ülesütlemine ei too endaga kaasa mitte mingisuguseid õiguslikke tagajärgi.
Oluline on teada, et kui uus omanik ütleb lepingu üles, siis on üürnikul õigus nõuda eelmiselt üürileandjalt ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Eelmiselt üürileandjalt on võimalik nõuda näiteks kolimiskulusid, üürivahet või saamata jäänud tulu, kui tellimus jäi ruumidest väljatõstmise tõttu täitmata. Siinkohal tasub meeles pidada, et pooled võivad lepingus kokku leppida ka, et eelmine üürileandja ei pea kahju hüvitama. Seega tasub äriruumide üürilepingute sõlmimisel erilist tähelepanu pöörata, kuidas on kokku lepitud omaniku vahetumine ning milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob.
