4. novembril avalikustas Riigikohus kohtuotsused haldusasjades nr 3-3-1-52-09 ja 3-3-1-59-09. Vaidlused puudutasid MKS § 84 rakendamist tehingutele, kus füüsiline isik võõrandab väärtpaberid endaga seotud äriühingule ja sellest tehingust tulu ei saa, tulu saab aga äriühing, mis väärtpaberid hiljem edasi võõrandab.
Konkreetsetes kaasustes anti aktsiad äriühingutesse mitterahalise sissemaksena.
Riigikohus selgitas, et TuMS § 15 lg 4 p 10 kohaselt ei maksustata tulumaksuga tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel, ja et nimetatud maksuvabastus tuleneb põhimõttest, et maksustada saab vaid realiseeritud tulu.
Riigikohus leidis, et mitterahalise sissemakse tegemisel mõlemal juhul oli omaette majanduslik sisu ning leidis samuti, et mitterahalise sissemakse puhul erinevalt aktsiate müügist ei ole TuMS § 15 lg 4 p-s 10 sätestatud maksuvabastuse tõttu oluline, kas mitterahaline sissemakse tehti ajal, mil oli teada, et aktsiad tuleb peatselt võõrandada Swedbankile ega asjaolu, kas isik olnuks nõus aktsiaid üle andma äriühingule, mis polnud tema kontrolli all.
Riigikohus selgitas veel, et vahet tuleb teha isiku poolt seaduslikul maksuobjekti tekkimise lubatud vältimisel ja MKS § 84 kohaldamise aluseks oleval maksudest kõrvalehoidumisel (n-ö kuritarvitamisel). MKS § 84 eeldab õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist. Riigikohus möönas järjekordselt, et õigusselgus oleks paremini tagatud, kui õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamise eeldused oleksid sätestatud seadusega või määrusega.
