Koht nr 2 (Riigikohus: AS Lembitu versus M. Varjun ja E. Sepping (3-2-1-41-04)). Kas juht peaks tundma hirmu äriliste otsuste tegemise ees? Kas seadus karistab tõesti juhte, kes armastavad riski? Kilvar Kessler kirjutab, mida peaks teada ja kuidas peaks käituma õiguslikus mõttes hoolas juht.
Äri põhineb usaldusel. Inimese võimed infot vastu võtta ja seda sünteesida on piiratud, seetõttu tuleb teatud infokogumite osas usaldada teisi.
Klassikaliseks näiteks usaldusest on kellegi esindamine ja käsund. Esindamine tähendab seda, et lepingu üks pool usaldab teist teabe hankimisel ja selle analüüsimisel esimese poole kasuks. Näiteks tegutsevad käsundisaajana ja esindajana advokaadid ja kinnisvaramaaklerid.
Ka äriühingu juhatuse liige on esindaja. Ettevõtte omanikud investeerivad lootusega, et ettevõtte juhtide teadmised, oskused ja vallatav info kasvatavad nende investeeringut. Tavaliselt on omanikud-aktsionärid nõus juhtide jõupingutuste tasumiseks loobuma teatud osast hüvest. Seega saab juht kokkulepitud tasu eest oma käsutusse aktsionäride hüve ning usalduse, et ta suurendab seda hüve ja tagastab selle aktsionäridele.
Õigus- ja majandusteaduses kutsutakse esinduskulu probleemiks situatsiooni, kus esindaja kasutab enda käsutuses olevat informatsiooni ilma esindatava teadmata ja tema kahjuks. Seda probleemi on püütud lahendada seadusesätetega. Selleks et vältida usalduse kuritarvitamist juhtide poolt, seisab seaduses, et äriühingu juht peab tegutsema ühingule majanduslikult kõige otstarbekamal moel. Juht peab oma kohustusi täitma hoolsalt ja heas usus ning olema lojaalne äriühingule.
Eestis on juhtide hoolsuskohustuse täpne ulatus leidnud kohtutes selgitamist peamiselt pankrotimenetlustes. AS Lembitu juhatus volitas isikut müüma oma tütarettevõtja aktsiad Bahama saarel registreeritud firmale Boss Agency Inc. Tehingut "garanteeris" Nauru saarel registreeritud Benelux Bank Corporation. Ostja tasus müügihinnast ainult 15%, sai aktsiad ja kadus. Lisaks kõigele oli müügihind turuhinnast madalam.
Riigikohus leidis antud asjas, et äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta põhjendamatuid riske.
Hoolsus ja informeeritus võiksid olla käsitletavad riskide ja võimaluste hindamise mõõdupuuna. See tähendab, et juhatuse liige peab äririskide ja -võimaluste hindamiseks korraldama oma parima teadmise ja oskuse kohaselt info kogumist ja analüüsi. Info ja analüüsi alusel peaks juhatuse liige määratlema riskitolerantsi ning sellest lähtuvalt ka käituma.
Juht peaks pigem tundma hirmu otsuste tegemise ees vähese info ja analüüsi alusel, kui nn valede otsuste tegemise ees rohke asjakohase info ja analüüsi alusel. Tihtipeale selgub äris otsuste paikapidavus palju hiljem, kuna otsuse aluseks olevad aspektid muutuvad pidevalt. Eile perspektiivikana tundunud lähenemine võib turutingimuste muutudes osutuda halvaks. Sestap ei peaks seadus karistama seda, et inimene ei suuda olla Delfi oraakel, vaid seda, et ta on hooletu ja laisk info kogumise ning analüüsimise korraldamisel. Ärilise ebaõnnestumise puhul võib nõukogu juhatuse või juhatuse liikme tagasi kutsuda.
Avaldatud: Director november 2007
Loe ka: Erisoodustuse vari töötajate optsioonide kohal
