Märtsi lõpus selgitas Euroopa Kohus, millised on EL õigusest tulenevad nõuded jäätmekäitluse eest küsitavate tasude osas.
Vaidlus sai alguse Horvaatias, kus kaks kodanikku vaidlustasid neile esitatud arved jäätmete äraveo ja käitlemise eest. Jäätmekäitlusettevõte esitas seejuures arveid lähtudes kodanike kasutatava prügikonteineri mahust. Lisaks pidid kodanikud maksma ka eritasu, mille eesmärgiks oli rahastada jäätmekäitlusettevõtte investeeringuid jäätmete ringlussevõtuks.
Asja lahendanud Horvaatia kohus küsis Euroopa Kohtult eelotsusetaotlusega, millised on EL õiguse reeglid majapidamisjäätmete kogumise ja veo tasu küsimuses.
Euroopa Kohus selgitas esmalt, et lähtudes EL jäätmedirektiivis sätestatud nn "saastaja maksab" põhimõttest peaksid kodumajapidamised jäätmevaldajatena jäätmete kogumise ja veo eest maksma. Seejuures tuleb olmejäätmete käitlemise ja kõrvaldamise kogukulud kanda kõigil süsteemi kuuluvatel jäätmevaldajatel kollektiivselt. Kuidas seda täpselt kasutajate vahel jagada, on aga liikmesriigi valik, kusjuures riikidel on selles küsimuses lai kaalutlusruum. Seejuures peab siseriiklik õigus vaid tagama, et jäätmevaldajatelt nõutavad tasud on proportsionaalsed jäätmete valdajate tekitatud jäätmete hulgaga ning nende käitlemise kuludega.
Seega leidis kohus kokkuvõtlikult, et kirjeldatud jäätmete käitlemise tasu süsteem ei ole põhimõtteliselt vastuolus EL õigusega. Küll aga tuleks siseriiklikel kohtutel hinnata, ega selle põhjal kehtestatud tasude jaotus ei olnud kaebajate suhtes ilmselgelt ebaproportsionaalne.
Euroopa Kohtu tõlgendus on asjassepuutuv ka Eestis, kus olmejäätmete veo tasu arvestus käib samuti enamasti lähtudes konteineri suurusest ja tühjendamissagedusest.
Vaata lisaks: Kohtuotsuse tekst
