Ettevõtjate praktikas on üha sagedasemad olukorrad, kus mõne äritehingu või –toimingu tegemine on takistatud, sest Äriregistri andmetel on äriühingu juhatuse liikme ametiaeg lõppenud. Äriseadustik (edaspidi ÄS) sätestab analoogiliselt osaühingute ja aktsiaseltside puhul, et juhatus valitakse tähtajaliselt (osaühingute puhul ÄS § 184 lg 2 ja aktsiaseltside puhul ÄS § 309 lg 2). Eelnimetatud tähtaeg varieerub 3-5 aastani. Juhul, kui soovitakse, et juhatuse liikmetena jätkavad senised isikud, siis tuleb nende ametiaega õigeaegselt ja korrektselt pikendada.

Kuni 2008.aastani valitses suures osas praktika, et Äriregistrisse kantud äriühingu juhatuse liige võib tegutseda juhatuse liikmena nii kaua, kuni ta tagasi kutsutakse. Olukord muutus Riigikohtu 08.10.2008 otsusega nr 3-2-1-65-08 , milles on asutud seisukohale, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. See suhe saab olla üksnes tähtajaline ning see automaatselt ei pikene /—/ Juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks vajalik osaühingu osanike või nõukogu otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks üksnes seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena.

Alljärgnevalt on selgitatud lähemalt osaühingu juhatuse liikme ametiaja pikendamise korda. Eeltoodud valik on tehtud seetõttu, et osaühingute ja aktsiaseltside juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kord on üsna sarnane.

Lähtudes eelviidatud Riigikohtu lahendist on juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks vajalik kas asjaomase juhtorgani otsus, mis vastab ÄS-s sätestatud formaalsetele nõuetele. Erandina võib juhatuse liikme ametiaja lugeda pikenenuks ka juhatuse liikme ja äriühingu poolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates. Samas peab silmas pidama, et lisaks juhatuse liikme poolsele käitumisele (s.t tegevuse jätkamine juhatuse liikmena) on vajalik osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena.

Kehtiv Äriseadustik sätestab mitmed võimalused osanike otsuse vastuvõtmiseks ÄS § 184 lg 12 sätestab, kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokollija või juhataja olema juhatuse liige, kelle kohta on äriregistrisse tehtud kanne, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab protokolli digitaalallkirjastamine. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 13 ei ole allkirja notariaalne kinnitamine ega digiallkirjastamine kohustuslik, kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist.

Samasugused allkirjanõuded kehtivad ka siis, kui võetakse vastu osanike otsus koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173 lg 42).

Juhatuse liikme ametiaega on võimalik pikendada ka läbi ettevõtja portaali aadressil ettevotjaportaal.rik.ee.

ÄS § 184 lg 2 sätestab, et Äriregistrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata Äriregistri pidajale. Seadus ei sätesta, et juhatuse liikme ametiaja pikendamiseks oleks vaja esitada kandeavaldus äriregistrile. Piisab, kui seaduses sätestatud korras osanike või nõukogu otsus esitatakse äriregistrile.

Siiri Malmberg
Hansa Law Offices
siiri.malmberg@hansalaw.ee