Enamikul äriühinguil on rohkem kui üks juhatuse liige. Kaheliikmelise juhatuse korral ei pruugi tööjaotuse osas probleeme tekkida. Suuremas äriühingus, mida juhib kolm või enam juhatuse liiget, on soovitav koostada juhatuse töö korraldamiseks reglement.
Äriseadustik ei sätesta kohustust reguleerida juhatuse tegevust eraldi äriühingusisese aktiga, vaid märgib nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi kohta soovituslikult, et juhatuse täpsema töökorra võib ette näha põhikirjas.
Töökorra põhikirjas sätestamise eelis on, et see on kolmandaile isikuile kättesaadav ja juhatuse liikme kaudu tehinguid tehes võivad nad veenduda, kas tal on volitus tehingu tegemiseks. Selline lahendus pole operatiivse juhtimise seisukohalt eriti paindlik.
Täpse töökorra põhikirjas sätestamise puudus on, et kiiresti muutuvas turusituatsioonis tekkivaid olukordi ei saa üksikasjalikult ette näha ja äriühingu reageerimise viisi aktsionäride või osanike üldkoosolekul ette kirjutada. Tuleb ka arvestada, et juhatuse liikmete teenistuskohustusest vabastamisel on vaja tegutseda kiiresti ja uute liikmete valimisega võivad kaasneda muudatused juhatuse töös. Põhikirjas täpse töökorra sätestamine tooks kaasa olukorra, kus on iga natukese aja järel on vaja muuta põhikirja ja kokku kutsuda üldkoosolek. Seega on otstarbekam juhatuse tegevust reguleerida reglemendiga.
Juhatuse reglemendi kinnitab äriseadustikust tulenevalt eelkõige aktsiaseltsi nõukogu. Nõukogu nõudel võib reglemendi kinnitada ka üldkoosolek, kuigi ka selline lahendus pole eriti paindlik.
Üldkoosoleku kinnituse vajadus võib kerkida ka osaühingu puhul, kus nõukogu puudub. Samas on kolme või enama juhatuse liikme korral tegemist suurema osaühinguga, mille juhtimiseks on põhikirjaga ette nähtud ka nõukogu. Seaduse järgi kontrollib juhatuse tegevust nõukogu, seega on otstarbekas ka reglemendi kinnitamine ja selle täitmise järelevalve jätta nõukogule.
Sise-eeskiri omab tähtsust lisaks juhatuse liikmete pädevuse täpsustamisele ka seoses nende vastutusega. Juhatuse liikmed, kes on kohustuse rikkumisega tekitanud kahju firmale, vastutavad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Äriühing võib nõuda kahju hüvitamist kõigilt juhatuse liikmeilt ühiselt, igalt eraldi või mõnelt neist. Kui juhatuse liikmete ülesanded on kindlaks määramata, võivad omanikud minna kergema vastupanu teed ja esitada nõude kõigi vastu ühiselt.
Tagamaks, et lõpptulemusena vastutab tekitatud kahju eest ikka see juhatuse liige, kes rikkumise toime pani, on otstarbekas liikmete ülesanded ja igapäevane tööjaotus ja äriühingu majandustegevuses juhatuse kui terviku otsust eeldavad toimingud sätestada reglemendis. Samuti võib reglement osutuda vajalikuks dokumendiks karistusõigusliku vastutuse kohaldamise, eriti karistuse raskuse seisukohalt, kui pädev organ menetleb juhatuse olulist seaduserikkumist.
Sise-eeskiri tuleb kasuks nii omanikele kui ka nende palgatud isikutele, tuues lisaks õiguskindlusele kaasa efektiivsema juhtimis- ja tööprotsessi.
