Praktikas on küllaltki tavapärane, et äriühingu füüsilisest isikust osanik soovib anda ühingu kohustuse tagamiseks käenduse või garantii.
Siiski tuleb arvestada, et eelnimetatud tagatised ei tarvitse kohustuse täitmist tegelikkuses tagada, kuivõrd füüsilise isiku poolt antud käendus ja garantii ei pruugi alati kehtida. Mida siis peab nende andmisel järgima?
Esmalt tuleb määratleda, kas soovitakse anda käendus või garantii, kuna neil on erinev õiguslik režiim. Käenduse korral peab eelkõige arvestama, et lepingus tuleb ette näha käendaja vastutuse maksimumulatus. Viimase puudumisel loetakse käendus kehtetuks.
Seega tuleb silmas pidada, et käenduslepingu tavapärane sõnastus "käendab (või tagab) kõiki kohustusi" toob füüsiliste isikute korral kaasa lepingu kehtetuse. Ülaltoodud põhimõte on seadusesse lisatud hiljaaegu, mistõttu on oluline jälgida, et olemasolevate käenduslepingute pikendamisel või näidiseks võtmisel arvestataks muutunud nõuetega.
Garantii puhul on aga olulisim tuvastada, kas isikul on garantii andmise suhtes majanduslik huvi. Kui see puudub, siis loetakse isik tarbijaks ning garantii kehtetuks.
Majandusliku huvi tuvastamine on aga sageli keerukas. Siiski annab riigikohus (otsus nr 3-2-1-89-08) juhise, mille kohaselt võib majanduslikku huvi eeldada, kui tagatis antakse ühingu juhatuse liikme ja ainsa või peamise osanikuna. Mõistagi võib nimetatud eelduse ümber lükata. Üks võimalus on näidata, et tagatis oleks antud ka juhul, kui isik ei oleks olnud juhatuse liige ja osanik. Kuna üldjuhul annab juhatuse liikmest osanik tagatise just oma seotuse tõttu äriühinguga, võib majandusliku huvi puudumist selles olukorras pidada pigem erandiks.
Olgugi et teatud juhtudel võib seaduses toodu järgimata jätmine kaasa tuua tagatise tühisuse, võib kohus lugeda poolte vahel kehtivaks mõne teise samalaadse kokkuleppe. Näiteks käenduse asemel kohustusega ühinemise või garantii asemel käenduse. Mõistagi tuleb arvestada, et sellisel juhul ei ole kohustus tagatud viisil, milles pooled esialgu kokku leppisid. Sel põhjusel tuleb juba alguses valida sobiv tagatis või koostada leping võimalikke riske arvestades.
