Viimase aasta jooksul on dollari kurss enim tõusnud 18%, Vene rubla langenud 37%, Norra kroon 14% ja Rootsi kroon 6%. Need on ainult üksikud näited, valuutakursside kõikumine on pigem loomulik ja pikalt väga stabiilsena püsiv kurss suhteliselt erandlik nähtus. Heaks näiteks (halvas mõttes) on selle aasta jaanuaris Šveitsi frangiga juhtunu. Kaitsmaks Šveitsi eksporttööstust, lubas riigi keskpank kaitsta frangi kurssi liigse tõusu eest ja mitme aasta jooksul see nii ka oli. Selline turgudele sekkumine tõi aga kaasa riskide ülisuure koondumise keskpanga bilansis. Jaanuaris loobuti ootamatult frangi kursi kaitsmisest ja vaid mõne minuti jooksul tõusis frangi hind 18%!
Vahetuskurss mõjutab otseselt kasumit
Kui Eesti ettevõtte äripartnerid asuvad väljaspool euroala, tuleb neil enamasti tegemist teha ka välisvaluutaga. Eksportivate firmade jaoks tulenevad probleemid sellest, et tootmise (teenuste) kulukomponendid on eurodes ja kui mitu kuud hiljem laekuv välisvaluuta on odavnenud, ei pruugi sellest saadav eurode summa enam katta tootmiskulusid. Importivate firmade kasum hakkab vähenema, kui kaupade soetamiseks kasutatava valuuta kurss tõuseb, ehk kohalikelt klientidelt laekunud eurodest ei pruugi enam piisata vajaliku koguse välisvaluuta ostuks. Probleem võimendub, kui kohapealsed europõhised hinnakirjad on fikseeritud pikemaks ajaks ning neid ei ole võimalik valuutakursside muutumise korral jooksvalt korrigeerida.
Kokkuvõttes on välisvaluuta kursi kõikumisel otsene mõju äriühingu kasumile. Esinenud on ka juhtumeid, kus väikesed reservid ja suured kursikahjumid on seadnud küsimärgi alla kogu ettevõtte edasise eksistentsi. Tavapärane on, et finantsriske küll teadvustatakse, kuid neid võetakse kui paratamatust. Kursimuutustest tulenev kasum/kahjum muudab kasumiaruande "volatiilseks" ning seetõttu muutub näiteks tuleviku rahavoogude planeerimine keerukaks, kui mitte võimatuks.
Osa riske tasub maandada
Mida siis teha, et kursiriske vähendada? Üht-teist annab ka igal firmal endal ette võtta. Näiteks, kui toodangu müügist laekuvad dollarid, tuleks võimaluse korral eelistada ka tooraine ja materjali ostmist dollarite eest või üritada välispartneriga läbi rääkida, et lepingu valuuta oleks dollari asemel euro. Suurimad firmad saavad luua ka mudeleid, mis näitavad eri majandusprotsesside ja valuutakursside seoste mõju firma bilansile ja kasumiaruandele.
Sageli ei saa firma valuutariske ise kõrvaldada ning sel juhul tuleks abi otsida oma kodupangast. Tegelikult on olemas suur hulk finantslahendusi, millega on võimalik kursiriske vähendada, näiteks saab dollari praeguse hinna enda jaoks pikaks ajaks ette fikseerida. Lahenduste valik on väga lai ja paindlik: võimalikud on nii tavapärased tulevikutehingud kui ka keerukamad tuletisväärtpaberid. Ka nende hind võib olla väga erinev. Likviidsemate valuutade puhul kaasneb lihtsamate tulevikutehingutega suhteliselt väike lisakulu. Lisaks on riski maandamise kulu võimalik alandada, kasutades "täpsemaid" tuletisväärtpabereid, näiteks võtta väiksemate hinnamuutumiste risk enda kanda ning kindlustada ennast ainult suuremate ja ebasoodsate hinnamuutumiste vastu.
