Üürileping võib ühel hetkel muutuda teie äri piiravaks koormaks. Ärge pange ennast teadmatusest või kiirustamisest raskesse olukorda. Pange tähele neid soovitusi ja tehke targem otsus.
Tehke ruumidest lepinguperioodi alguses fotosid. Nii saate hiljem tõendada ruumide seisukorda.
Pange kalendrisse meeldetuletus, et näiteks 14 kuud enne lepinguperioodi lõppemist lepingu uuesti läbi loeksite. Sageli on lepingu pikendamise õigus seotud etteteatamisega, nt 6 või 12 kuud.
Veenduge, et saate lepingut lugedes aru, kuidas jaguneb remondi- ja hoolduskohustus. Tihti on see reguleeritud mitmes erinevas lepingupunktis ja need on omavahel vastuolus. Proovige mõne näite alusel olukord n-ö läbi mängida, et kes peab tegema ja kelle kulul. See kehtib üldiselt kõikide lepingupunktide kohta – proovige sõnastus täita mingi näitliku olukorraga.
Mõtelge läbi lepingu ennetähtaegse lõpetamise vajadus ja pöörake lepingu sellele peatükile erilist tähelepanu. Kui lepingus on loetelu, millal on õigus leping üles öelda ja selle lõpus on sõnad "ja muudel seadusest tulenevatel juhtudel", siis see tähendab, et kohaldub ka kõik see, mis on seaduses kirjas jne.
Üürnik – teatage üürileandjale viivituseta, kui toote ruumidesse asju (seadmed, masinad vms), mis ei kuulu teile, nt liisinguvara. Nii välistate selle vara suhtes üürileandja pandiõiguse.
Üürileandja – kasutage julgelt pandiõigust, kui üürivõlg on muutunud kriitiliseks. Vahetage lukud ja ärge enam üürnikku ruumidesse lase. Kuigi seaduse järgi on pandiõiguse teostamine (ehk asjade kinnipidamine) lubatud vaid siis, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, siis praktikas "töötab" lukkude vahetus hästi. Üürnik ei taha, et vara oksjonile läheb ja maksab võla kiiresti ära. Pärast on aga aega küll vaielda selle üle, kas üürnik tõesti hakkas välja kolima või see lihtsalt tundus üürileandjale nii.
Leppige kokku, kas ja kuidas toimub üürniku tehtud parenduste hüvitamine.
Leppige kokku, milline peab olema ruumide seisund nende tagastamisel. Lause "Peab tagastama ruumid seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele", ei pruugi olla piisav. Puuraugud seintes, kraabitud põrand, lõhutud nurgad jne – kas see on harilik kulumine või kes kordategemise kinni maksab.
Üürileandjale on kasulik välistada vastutus uue omaniku eest. Pange tähele, et seaduse järgi jääb endine üürileandja vastutama uue üürileandja lepingurikkumise eest kolme aasta jooksul nagu käendaja. Seda siis juhul, kui hoone omanik vahetub.
Välistage lepingutingimuste muutmise nõudeõigus puhuks, kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud või määrake sõnaselgelt, milliste asjaolude muutumine selleks õigust ei anna, nt muudatused majanduskeskkonnas, üürihindade järsk suurenemine või langus jne. Seda eriti pika tähtajaga lepingute puhul.
Kui tekib vajadus leping varem lõpetada, siis teatage soovist ette nii pikalt kui vähegi võimalik. Sellega vähendate kahjunõuet enda vastu ja panete teisele poolele kohustuse tegutseda. Seadus keelab enesekahjustamise. Tuleb hakata otsima uut üürnikku või üüripinda ja kui te enda aitamiseks midagi ei tee, siis võib kohus teie kahjunõuet vähendada.
Üürileandja – kirjutage lepingus selgelt lahti, kuidas arvutatakse kahju, kui üürnik ütleb lepingu ennetähtaegselt üles. Näiteks, et sellisel juhul loetakse kahjuks lepingujärgse üüri ja uue üürniku vähem makstud üüri vahe; kes kannab ruumide ümberehitamise kulud, kui töid on vaja teha, et pinnale uut üürnikku leida; kuidas arvutatakse kahju, kui uut üürniku ei leita näiteks kuue kuu jooksul ning üürileandja otsustab hoone müüa jne. Siis on kohtus lihtne kahju suurust tõendada.
Kui ikkagi erimeelsused tekivad, siis leppige kokku. Täna viletsana tunduv kompromiss on tihti parem kui kolme aasta pikkune kohtuvaidlus.
