8,8 cm Flak 36 õhutõrjekahur töötati välja 1928. aastal ettevõtte Krupp inseneride poolt, kes samal ajal töötasid Bofors´i relvatehases Rootsis, mis suures osas kuulus Saksa kapitalile. Õhutõrjekahurina olid relva taktikalis-tehnilised näitajad täiesti keskpärased. Kaksteist aastat hiljem osutus kahur eriti õnnestunuks hoopis võitluses vaenlase tankidega. Kahurit kutsuti isegi “imerelvaks” (Wunderwaffe).

Saneerimisseadus kehtestati 2008. aastal. Seaduse rakendamise praktika on olnud täiesti keskpärane. Nüüd, kaksteist aastat hiljem, on aeg küsida, kas ta võib uues olukorras täita imerelva rolli.

Ettevõtjad reageerivad raskustele erinevalt

Ühed loodavad sellele, et riik kindlasti toetab raskel ajal oma ettevõtjaid. Valitsus on välja töötanud abinõude paketi, mille rahanduskomisjon on tänaseks heaks kiitnud ning loodetavasti Riigikogu ka juba nädala jooksul heaks kiidab. On olemas eelnõu, mille kohaselt ei pea ettevõtjad ajutiselt pankrotiavaldust esitama ja samuti ka võlausaldajad ei saa seda ajutiselt teha. Kuigi, maksejõuetute isikute pankrotimenetlusi lükates edasi, puudub mõistlik alus eeldada, et sellel armuajal suudaksid ettevõtjad olukorda parandada ning tõenäoliselt see halveneb veelgi ja võlausaldajate huvid saavad kahjustatud.

Levinud soovitus ettevõtjatele on ületada raskused teise lepingupoolega kokkuleppele jõudes. Sageli ei ole see aga võimalik ning probleemid jäävad lahendamata.

Kuid on ka selliseid ettevõtjaid, kes ei jää ootama püsivat maksejõuetust, samuti ei jää lootma ainult riigi abile – need meetmed on niikuinii ajutised, piiratud, ja standardsed. On võimalik esitada kohtule saneerimisavaldus. Lühidalt kokku võttes antakse saneerimise algatamisega ettevõtjale ajutine kohtulik kaitse võlausaldajate vastu, et ettevõtja saaks rahulikult otsida ja leida võimalusi, kuidas majandusraskustest välja tulla. Saneerimise algatamisel peatatakse ettevõtja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja viivise või leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõuetelt. Samuti saab ettevõtja paluda kohtul peatada kohtumenetlused, milles nõutakse ettevõtjalt rahalist võlga.

Loomulikult ei saa saneerimine võluväel kõiki probleeme lahendada. Saneerimine nõuab võlgniku suurt pingutust ning ka võlausaldaja võimet aru saada saneerimise realistlikkusest ning kasust. Saneerimiskavas tuleb kirjeldada ja põhjendada, mis viisil ja ulatuses võlausaldajate nõuded ümber kujundatakse. Saneerimisabinõudena kasutatakse peamiselt võlausaldajate nõuete ajatamist ja vähendamist.

Kellele saneerimine sobib?

Siiani on valdavalt levitatud sõnumit, et saneerimine ei ole mõeldud igaühe jaoks. Pärast saneerimisseaduse jõustumist oli paljudel ettevõtjatel lootus ja arusaam, et saneerimine on nende jaoks lihtne tee raske majandusliku olukorra leevendamiseks. Kohtute subjektiivsus saneerimismenetluste algatamisel tegi kiiresti selgeks, et see nii ei ole. Saneerimisseaduse autorid on koguni väljendanud, et seda ei saa saneerimismenetlus kunagi olema ja see ei ole olnud ühegi saneerimisseaduse väljatöötamisel oma panuse andnud autori eesmärk.

Mõistagi peab saneerimist taotlev ettevõtja vastama seaduse tingimustele – olema esmajoones selline juriidiline isik, kes ei ole veel maksejõuetu, kuid kelle maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Selliseid ettevõtteid on tänases majandusruumis palju.

Lisaks peab saneerimine olema tõenäoliselt edukas. Saneerimiskavas peab olema rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus. Kavas keskendutakse võlausaldaja nõude ümberkujundamisele – nõudeid saab ajatada ja vähendada. Samas saab kavaga saneerimisabinõuna senist ärimudelit korrigeerida, et ettevõte oleks suuteline edasi tegutsema.

Mis on hetkel valesti?

Jättes kõrvale saneerimismenetluse kuritarvitused, on välja toodud järgmised probleemid, mis piiravad saneerimismenetluse kasutust. Saneerimist piirava tegurina on välja toodud saneerimismenetluse jäikust – juba kinnitatud kava ei saa enam muuta. Selle probleemi on kohtud tõlgendamise teel ületanud. Riigikohus on öelnud, et saneerimiskava muutmine on võimalik sarnaselt kava kinnitamisega, see tähendab, et võlausaldajad peavad kava muutmisega nõus olema ja kohus peab muudetud kava kinnitama. Ka on mõeldav esitada saneerimiskava koostamisel mitu erinevat prognoosi ning esitada mitu alternatiivset saneerimiskava. Saneerimiskava kinnitamata jätmine jätab võimaluse esitada uus kava.

Samuti on palju juttu olnud saneerimisseaduses ette nähtud tähtaegade pikendamise vajalikkusest. Eelkõige puudutab see saneerimiskava kinnitamiseks esitamise tähtaega, mis hetkel on 60 päeva, kuid millest sageli ei piisa. Seda tähtaega on kohtud praktikas siiski menetlusosaliste motiveeritud taotluse alusel pikendanud.

Seega, polegi eriti midagi valesti. Saneerimisseadus ei ole ülereguleeritud, on kompaktne ja lihtne ning paljudele küsimustele on vastuse andnud kohtupraktika.

Mida peaks edasi tegema?

Saneerimismenetluse alustamiseks avalduse esitamist saab soovitada eelkõige mõõdukalt optimistlikele ettevõtjatele, kes on oma riskidest teadlikud ning kes on valmis pingutama oma ettevõtte päästmise nimel. Sest lahingusse asudes peame ju uskuma, et lõpptulemus on edukas.

Tõdeda tuleb aga sedagi, et ilma pädeva meeskonnata ei ole saneerimine võimalik. Hea meeskond peab olema esiteks ettevõttes sees, kes äri elustada suudab, ning teiseks juriidilised nõustajad. Rohkete nüansside ning formaalsete vorminõuete täitmisega raskustes olev ettevõte üksi hakkama ei saa.

Ühildades ettevõtte tingimusteta usu ning tahte, suurepärased teadmised regulatsioonist ja praktikast ning ühtse meeskonna, võib luua midagi, mis tänases eriolukorras võib suuta täita imerelva rolli.