Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ juhataja ja jurist Evelin Jõgar kirjutab oma õigusuudiste blogis dividendide maksmisest.

Enamiku ettevõtjate jaoks tähistab kalendriaasta lõpp ka järjekordse majandusaasta lõppu ning raamatupidajad on asunud usinasti tööle majandusaasta aruannete kallal. Osanikke huvitab küsimus, kui palju kasumit tuli ning kui palju on võimalik maksta dividende.

Dividendi ootuses ei malda paljud ettevõtjad jääda ootama majandusaasta aruande äriregistrile esitamise viimast päeva (30. juuni), mistõttu alustame juba praegu olulisemate põhimõtete selgitamisega, mida dividendidega seoses tuleks silmas pidada.

Artiklis vaatame, milliste reeglitega tuleb ettevõtjal arvestada juba enne dividendide maksmise otsuse tegema asumist.

Milliste piirangutega tuleb dividendide maksmisel arvestada?

1. Enne dividendide maksmist tuleb teha osakapitali sissemakse

Alates 2011. aastast on võimalik asutada osaühingut ka ilma sissemakset tegemata. Osanikel tuleb aga selle võimaluse kasutamisel arvestada, et enne täielike sissemaksete tegemist osakapitali ei ole lubatud osanikele dividende maksta.

Kui osakapital on sisse maksmata, kuid samas on võimalus ja tahe maksta dividende, on lubatav ja mõistlik kajastada kasumi jaotamise otsuses tasaarvestust, kus ühelt poolt otsustatakse dividendide väljamakse, kuid teisalt arvestatakse see osaniku poolt tasumisele kuuluva osakapitali sissemakseks. Seega tasaarvestatud summa ehk osakapitali sissemakse ulatuses osanikule dividende rahas välja ei maksta.

Sellise tasaarvestuse puhul ei tohi ära unustada dividendide deklareerimist ja tulumaksu tasumist, sest kuigi reaalselt raha ei liikunud, on tegemist siiski dividendide väljamaksmisega. Samuti tuleb esitada äriregistrile osaühingu andmete muutmise avaldus, et sissemakse saaks kajastatud ka ettevõtte registriandmetes.

2. Dividende ei tohi maksta jooksva majandusaasta kasumi arvelt

Kasumi jaotamise otsuse tegemiseks on nõutav kinnitatud majandusaasta aruanne. Jooksva aasta kasumi arvelt osanikele väljamakseid tehes võetakse endale asjatu maksurisk, eriti kui osanik on ühtlasi osaühingu juhatuse liige. Sellisel juhul võib juhtuda, et väljamakse maksustatakse hoopis töötasuna ning lisaks füüsilise isiku tulumaksule tuleb sellelt tasuda ka sotsiaalmaks.

Ebaseadusliku dividendimakse saanud osanik peab viie aasta jooksul arvestama ka sellega, et osaühing või teatud juhtudel ka osaühingu võlausaldaja võib esitada tema vastu nõude alusetult saadud väljamakse tagastamiseks osaühingule. Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad alusetu väljamakse tagastamise eest solidaarselt osanikuga.

Aasta lõpus võib selguda ka tõsiasi, et ennatliku kasumi jaotamise tõttu on omakapital langenud alla seadusega või põhikirjaga lubatud piirmäära, mistõttu likvideerimise või pankroti vältimiseks tuleb kiiresti suurendada osakapitali või võtta tarvitusele muud abinõud netovara suuruse viimiseks nõutavale tasemele.

Eeldividendide maksmise õigus kuni poole jooksva majandusaasta eeldatava kasumi arvelt on äriseadustiku järgi antud üksnes aktsiaseltsidele, kuid vaid juhul, kui ettemaksete tegemise võimalus on sätestatud aktsiaseltsi põhikirjas.

3. Pärast dividendide maksmist peab netovara jääma lubatud piiridesse

Äriseadustikust tulenev netovara ehk omakapitali miinimumnõue on vähemalt pool osakapitalist, kuid see ei tohi langeda alla seaduses sätestatud miinimumkapitali ehk alla 2500 euro. Netovara suuruseks on lihtsustatult väljendudes äriühingu varade ja kohustuste vahe. Kui dividendide maksmise tõttu muutuks netovara lubatust väiksemaks, ei tohi osanikele väljamakseid teha.

Netovara suuruse arvestamisel tuleks silmas pidada ka lisanduvat tulumaksukulu, mis seoses maksumäärade muutumisega 2015. aasta algusest on pisut väiksem kui varem (varasemalt 21/79, alates 2015. a 20/80). Näiteks, kui otsustatakse maksta dividende summas 5000 eurot, tuleb sellelt maksta tulumaksu 1250 eurot.

Kuigi maksukulu võib tegelikult kanda ka jooksval aastal teenitud kasumi arvelt ja maksta dividendideks kogu eelmiste perioodide kasumi, on soovitatav siiski jätta dividendide osa maksusumma võrra väiksemaks. Näiteks, kui jaotamata kasum on 5000 eurot, võiks otsustada maksta dividendideks 4000 eurot ning jätta 1000 eurot tulumaksu kulu katmiseks.

Kiire ja praktiline abimees dividendide ja kaasneva maksukohustuse kalkuleerimiseks asub näiteks veebilehel www.kalkulaator.ee.

4. Kasumit ei või jaotada, kui kasumi jaotamine kahjustaks äriühingu või tema võlausaldajate huve

Lõpuks on siiski oluline hinnata ettevõtte võimalusi dividende maksta kasumi jaotamise hetkel, mitte üksnes formaalselt eelmise majandusaasta aruande numbrite põhjal. On ju võimalik, et kuigi eelneval aastal teeniti korralik kasum ning majandusaasta tulemused lubaksid dividende maksta, on uuel aastal olukord muutunud ja tegutsetakse kahjumiga.

Kasumi jaotamise otsuse tegemisel peab hoolsalt tegutsev juhatus analüüsima kasumi jaotamise mõju ettevõttele ning sellest ka osanikke teavitama.  Kui osanikud teavad, et dividendide maksmine võib kahjustada äriühingu või tema võlausaldajate huvi, kuid otsustavad sellele vaatamata dividende maksta, võib see kaasa tuua osanike vastutuse.

Kui teil on õnnestunud juhtida oma äri nii edukalt, et ükski eelnimetatud piirangutest teie otsustusvabadust ei piira, siis võite asuda ette valmistama dividendide väljamaksmise otsustamist.

Otsuse vormistamisega ja väljamaksetega seotud aspektidest räägime juba oma järgmises postituses.

Artikkel on avaldatud Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ õigusuudiste blogis.