Teatavasti saab osaühingut asutada nii sissemakset tehes kui ka ilma sissemakseta. Sissemakset tegemata osaühingu asutamise võimalus laieneb üksnes füüsilisest isikust asutajale. Juriidilisest isikust asutaja peab igal juhul tegema sissemakse – kas rahalise või mitterahalise.
Kiirmenetluses ehk ettevõtjaportaali kaudu osaühingut asutades seisab juriidilisest isikust asutaja kohustuslikku 2500 euro suurust sissemakset tegema asudes kahe samaväärsena näiva valiku ees: kas avada stardikonto krediidiasutuses või kanda sissemakse summa kohtu deposiiti.
Reeglina langeb asutaja valik stardikonto kasuks. Stardikonto tuleb pärast ühingu registrisse kandmist muuta n-ö tavakontoks. Ettevõtjad on aga viimasel ajal kokku puutunud raskustega pangakonto avamisel. Kas siis sellel põhjusel või näiteks põhjusel, et asutatav ühing ühendatakse peagi teise ühinguga ning oma pangakontot polegi mõtet avada, on asutatava osaühingu osakapitali sissemakse tegemiseks valitud kohtu deposiit.
Deposiitkontolt tuleb raha ühe aasta jooksul tagasi taotleda
Äriseadustiku § 520 lg 41 on sätestatud, et kui sissemakse tehakse registripidaja deposiitkontole, taotleb äriühing hiljemalt ühe aasta jooksul pärast enda registrisse kandmist sissemakse tagastamist oma maksekontole. Tähtaja ületamise korral jääb sissemakse riigituludesse.
Kuidas käib registripidaja deposiitkontole kantud sissemakse tagasi taotlemine? Vastuse annab eespool viidatud äriseadustiku paragrahvi järgmine lõige. Selle kohaselt kehtestab justiitsminister määrusega tagastamistaotluse esitamise korra ja tehnilised nõuded ning määrab kooskõlastatult rahandusministriga tagastamisi tegema asutuse, kellele tagastamistaotlused esitatakse. Justiitsministri määruse nr 59 “Kohtule dokumentide esitamise kord” § 112 lg 1 järgi esitab äriregistri kiirmenetluses makstud osakapitali sissemakse tagastamise taotluse juhatuse liige pärast vastava osaühingu äriregistrisse kandmist riigi tugiteenuste keskusele registrite ja infosüsteemide keskuse veebilehe kaudu. Üldjuhul saab registripidaja deposiitkontole tehtud sissemakset tagasi taotleda ettevõtjaportaali kaudu.
Asutused ei osanud juhatada, kuidas raha tagasi taotlemine käib juhul, kui asutatud ühing on teise ühinguga ühinenud ja ise registrist kustutatud
Praktikas selgus, et riigi tugiteenuste keskus ei tea, et nende asutus selliseid taotlusi vastu võtab ega oska juhatada, millise riigi infosüsteemide keskuse veebilehe kaudu taotlusi esitada saab. Äriregistri ettevõtjaportaali, mida samuti haldab riigi infosüsteemide keskus, kaudu sellist taotlust esitada ei saa. Tartu maakohtu registriosakond vastas järelepärimisele, kuidas registripidaja ehk nende enda deposiitkontole kantud raha tagasi saada, et registriosakond õigusnõu ei anna ning soovitas pöörduda juristi poole.
Raha tagasi saamiseks tuleb teha avaldus maakohtule
Sissemakse tagasi taotlemiseks tuleb äriühingul esitada avaldus hagita menetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule enda asukohajärgsele maakohtule (mitte Tartu Maakohtu registriosakonnale Rakveres), tasudes riigilõivu 50 eurot. Kohus lahendab avalduse määrusega ja sissemakse tagastatakse viie tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et pangakonto avamisel võib teinekord ette tulla tõrkeid, kuid kohtu deposiiti kantud sissemakse tagasi taotlemine võib osutuda veelgi vaevalisemaks. Kahe võimaliku sissemakse tegemise koha vahel valikut tehes tuleb kaaluda, kumb on antud olukorras põhjendatud ja otstarbekas valik. Kohtu deposiidi kasuks otsustamise peaaegu ainus motiiv võibki olla see, et asutatav ühing on plaanitud eksisteerima lühiajaliselt, ja seetõttu ei ole vaja maksekontot avada. Sellisel juhul tuleb aga arvestada 50 euro suuruse riigilõivuga sissemakse tagasi taotlemisel.
