Käes on esimene suvekuu ning ettevõtjate jaoks tähendab see üht järjekordset kohustuse tähtaega. Teatavasti tuleb äriühingutel, kelle majandusaasta on kalendriaasta, esitada äriregistrile majandusaasta aruanded hiljemalt 1. juuliks. Kui aruande koostamine on osadel äriühingutel loodetavasti tehtud, siis aruande kinnitamine üldkoosolekul ja selle esitamine äriregistrile on enamikel alles ees. Majandusaasta aruande õigeaegne kinnitamine on äriühingu prioriteet, kuna sellest toimingust sõltub muuhulgas kasumi jaotamine.
Juhime veel tähelepanu, et äriühingu netovara peab olema vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist ning ei tohi langeda alla seaduses nimetatud minimaalse osa- või aktsiakapitali suurust. Juhul, kui aruannete kinnitamisel selgub, et ühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele, oleme heameelega valmis aitama lahenduste leidmisel olukorra parandamiseks.
Aruande mitteõigeaegne esitamine võib kaasa tuua trahvi määramise juhatuse liikmetele. Aruande mitteesitamine või kapitaliprobleemid võivad viia ühingu sundlikvideerimiseni.
Juhtorganite ja äriühingu vahelised suhted tuleks selgelt määratleda
Üldkoosoleku kokkukutsumine majandusaasta aruande kinnitamiseks annab ühtlasi hea võimaluse muid äriühinguga seonduvaid otsuseid vastu võtta. Üheks sagedamini esinevaks murekohaks äriühingute puhul on äriühingu suhted juhtorganitega.
Tihti tuleb ette, et sama inimene kuulub nii äriühingu juhtorganisse kui töötab äriühingu heaks töölepingu alusel. Riigikohus on 24. aprillil 2013 tehtud otsuses nr 3-2-1-30-13 tegelenud just sellise probleemiga. Vaidluse aluseks olnud asjas oli füüsiline isik sõlminud äriühinguga esmalt töölepingu ning hiljem valiti sama isik ka äriühingu juhatusse. Töölepingus oli sätestatud, et töötajale makstakse töölepingu lõpetamisel lahkumishüvitist, mis vastas töötaja 6 kuu töötasule. Nimetatud füüsiline isik otsustas töölepingu üles öelda ning kuna ta ise oli sel hetkel ainus juhatuse liige, otsustas ta ainuisikuliselt endale töölepingu alusel lahkumishüvitise välja maksta. Riigikohus lõplikku otsust ei teinud ning saatis asja uuesti läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Siiski on oluline märkida, et sisuliselt jäi õigus ikkagi füüsilisele isikule.
Äriühingu suhted nii juhtorgani liikmete kui töötajatega tuleb probleemide vältimiseks selgelt ning üheselt mõistetavalt kehtestada. Kuigi väga palju on räägitud sellest, kuidas peavad olema reguleeritud juhtorgani liikme suhted äriühinguga, näeme me praktikas, et selles on endiselt palju segadust. Ülaltoodud vaidlus illustreerib hästi, kui palju probleeme võib tekitada ebakorrektne ning puudulik suhete reguleerimine. Isegi, kui kohtuotsus tehakse lõpuks äriühingu kasuks, on äriühingul selleks hetkeks kulunud palju vahendeid ning väärtusliku aega kohtumenetluse peale.
Soovitame ebamugavuste ning lisakulude vältimiseks hoolikalt üle vaadata äriühingu struktuur ning suhted selle juhtorganitega.
Pisiasjad, mis kipuvad meelest minema
Koos aruande kinnitamisega tasub üle vaadata ka see, kas ühingu juhtorganite liikmete volitused kehtivad. Sageli jätkavad juhtorganite liikmed tööd ka siis, kui registriandmete kohaselt on nende volitused lõppenud. See võib aga kaasa tuua probleeme partneritega suhtlemisel, ühingu nimel tehingute sõlmimisel notari juures, pangas või riigiametis. Aitame Teid heameelega registriandmete uuendamisel.
Aruande kinnitamine annab hea võimaluse teha ka otsused kapitali konverteerimiseks eurodesse nendel, kel see veel tegemata. Kuigi seadus ei sätesta kapitali eurodesse konverteerimise tähtpäeva, ei ole täna enam võimalik registreerida ühtegi põhikirjamuudatust ega aktsia- või osakapitali suurendamist või vähendamist, kui samas ei registreerita kapital ümber eurodesse (erandiks on ainult aktsiakapitali tingimuslik suurendamine).
Osa- või aktsiakapitali konverteerimine ei ole ülemäära keerukas, kuid siiski esineb mõnel juhul olukordi, kus konverteerimisprotsessi puhul tasub nõu küsida. Keerukamate probleemide esinemine on tõenäolisem aktsiaseltside puhul, kuna tuleb analüüsida, kas suurendada või vähendada aktsiakapitali, muuta aktsiate nimiväärtusi või minna üle nimiväärtusteta aktsiatele. Erinevatel võimalustel on teatud miinused ning plussid, kuid peamiseks reegliks on see, et aktsionäride/osanike osaluste proportsioonid ei tohi muutuda.
PwC Legal soovitab neil äriühingutel, kellel konverteerimine veel tegemata, see koos majandusaasta aruande kinnitamisega ära teha, kuna sellisel juhul ei ole eraldi üldkoosoleku kokkukutsumine vajalik.
Ülaltoodut silmas pidades soovitab PwC Legal kõikidel oma klientidel majandusaasta aruanded aegsasti kinnitada ning õigeaegselt esitada. Aitame Teid meelsasti nii majandusaasta aruande kinnitamise kui esitamise osas. Aastatepikkune kogemus näitab, et nõu küsimine ning kohustuste seadusjärgne täitmine on probleemidevabam lahendus, kui hilisem vaidluste lahendamine, millega kaasnevad lisakulud.
Soovitame artiklit: Kasulikke artikleid aastaaruande koostajale
