Eelmise aasta lõpust kehtib ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus. See lohiseva nimega seadus on saanud võrdlemisi vähe tähelepanu, kuigi mõjutab otseselt näiteks töölepinguid ja juhatuse liikme lepinguid.

Erinevate lepingute täitmisega, ennekõike käsunduslaadsete lepingute täitmisega, kaasnevad praktikas sageli küsimused, mis info on konfidentsiaalne ja mis mitte. Ehk siis küsimus sellest, milline teave on käsitletav ärisaladusena, mida avaldada ei tohi. Tihti sisaldab leping ise ärisaladuse definitsiooni ja loetelu teabest, mida peetakse ärisaladuseks ning mida avaldada ei tohi. Kui leping seda aga ei reguleeri, tuleb pöörduda seaduse poole.

Kõnealune seadus sisaldabki mh ärisaladuse definitsiooni. Seaduse kohaselt on ärisaladuseks igasugune teave, mis vastab kolmele tingimusele:

• teave ei ole üldteada või kergesti kättesaadav isikutele, kes tavaliselt sellist laadi teabega tegelevad,
• teabel on kaubanduslik väärtus, mis tuleneb teabe salajasusest,
• teabevaldaja on võtnud vajalikke meetmeid, et hoida teavet salajas.

Ärisaladuse määratlemise tingimused peavad esinema samaaegselt

Nimetatud tingimused on kumulatiivsed, st need peavad esinema korraga ja samaaegselt.

Esimese tingimuse puhul tuleb hinnata, milline on see isikute ring, kes sellise teabega tavaliselt kokku puutuvad ja sellise teabega ka midagi peale oskaksid hakata. Seejärel tuleb leida vastus, kas teave oli sellistele isikutele üldteada või kättesaadav.

Teise tingimuse puhul tuleb hinnata, kas salajast teavet on võimalik näiteks müüa või vahetada muu hüve vastu ehk kas see omab mingit väärtust või hinda.

Kolmanda tingimuse puhul tuleb hinnata, kas isik, kes omab teabe üle seaduslikku kontrolli, on teinud endast oleneva teabe salajasuse säilitamiseks. Näiteks, kas ja mil moel on teabe salajasusest eelnevalt töötajat või juhatuse liiget informeeritud.

Kui mõni nimetatud kolmest tingimustest täidetud ei ole – näiteks kui teave on kergesti kättesaadav või kui sellel puudub väärtus või kui teabevaldaja ei ole võtnud meetmeid salajasuse säilitamiseks, siis ei kvalifitseeru vastav teave ärisaladuseks.

Seega tasuks üle kontrollida, kas töölepingus, juhatuse liikme lepingus või mõnes muus lepingus sisalduv teave, mida soovitakse käsitleda ärisaladusena, on ka seaduse tähenduses käsitletav ärisaladusena ehk kas see teave vastab eelnimetatud kolmele tingimusele.

Ärisaladuse ebaseaduslik kasutamine on ebaaus konkurents

Täiendavalt tuleks arvestada sellega, et kõnealuse seaduse kohaselt kvalifitseerub ärisaladuse ebaseaduslik saamine, kasutamine või avaldamine ebaausaks konkurentsiks. See tähendab, et konkurentsikeeld antud seaduse valguses ei tähenda üksnes näiteks keeldu teha konkurendile tööd või osutada teenust, vaid ka salajase teabe ebaseaduslik kasutamine on käsitletav konkurentsikeelu rikkumisena.

Sellega tuleks konkurentsikeelu sätte sõnastamisel arvestada.